/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/03/09/14417995t1h7f70.jpg)
Teadlased leidsid olulisi erinevuseid MRI (magnetresonantstomograafia) skaneeringus enne ja pärast koroonaga nakatumist, kirjutab BBC.
Skaneeringud näitavad, kuidas koroona võib aju muuta
Isegi pärast kerget koroonaga nakatumist oli aju üldine suurus veidi kahanenud, lõhna ja mäluga seotud aju osades oli vähem hallainet. Teadlased ei tea, kas muutused on püsivad või mitte.
«Me vaatasime sisuliselt kerget infektsiooni, et näha, kas nakatunute ajus toimuvad muutuseid, mida mitte nakatunutel ei esinenud,» sõnas uuringu juhtautor professor Gwenaelle Douaud Oxfordi ülikoolist.
Ühendkuningriigi biopanga projekt on kestnud umbes 15 aastat ja on jälginud selle aja jooksul 500 000 inimese tervist. Biopangas on registreeritud skaneeringute andmebaas, mis andis võimaluse uurida viiruse pikaajalisi tervisemõjusid.
Valimisse kuulus 401 osalejat. 96 protsenti osalejatest kogesid kergeid koroonasümptomeid.
Tulemused näitasid, et aju osas, mis kontrollib haistmist ning mälu, oli kadunud osa hallainet. Nendel, kes olid hiljuti koroonast taastunud, oli keerukate ülesannete täitmine raskem. Teadlased ei tea, kas muutused on pöörduvad.
«Peame meeles pidama, et aju on plastiline, see tähendab, et aju võib aja jooksul ise paraneda, seega võib olla võimalik, et aju taastub koroona infektsioonist,» lisas Douaud.
Kõige suurem hallaine kadu oli haistmispiirkondades, kuid pole selge, kas viirus ründab otseselt seda piirkonda või surevad rakud kasutamise puudumise tõttu ajal kui koroonat põdevad inimesed kaotavad haistmismeele.
Samuti on ebaselge see, kas kõik viiruse variandid põhjustavad ajus samasugust kahju. Uuringus analüüsitud skaneeringud viidi läbi siis, kui domineeriv oli algne viirustüvi ning esimeseks sümptomiks oli lõhna- ja maitsemeele kaotus.
Uuring avaldatakse ajakirjas Nature.