/nginx/o/2021/12/02/14236304t1h74aa.jpg)
Nii kui omikron oma üleilmset võidukäiku alustas, alustasid suured vaktsiinitootjad omikroni-spetsiifiliste vaktsiinide uuringutega. Praeguseks on mitmed väiksemahulised loomkatsed näidanud, et omikroni-spetsiifilised tõhustusdoosid ei anna originaalvaktsiinidega võrreldes mingit olulist eelist, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24.
Ühes uuringus vaadati reesusmakaakide (Macaca mulatta) immuunvastust kolmele vaktsiinidoosile. Kõik loomad olid saanud kaks doosi Moderna originaalvaktsiini ning tõhustuseks said osad originaal- ja osad omikroni-spetsiifilist vaktsiini. Selgus, et mõlema tõhustusdoosiga tekkis loomadel lai spekter antikehi kõigi murettekitavate SARS-CoV-2 variantide, sealhulgas omikroni vastu.
Tõhustusdoosidel oli ka positiivne mõju B-mälurakkudele, mille ülesandeks on antikehi toota. Nii originaalvaktsiin kui omikroni-vaktsiin tõstsid ristreaktiivsete B-mälurakkude taset – need rakud suudavad toota selliseid antikehi, mis tunnevad ära rohkem variante kui ainult see üks, mille vastu vaktsiin konkreetselt suunatud on.
Uuringu jälgimisperiood oli ainult neli nädalat pärast tõhustusdoosi ja pole teada, kui pikalt ristreaktiivsete antikehade tootmine kestab.
Sama uuringu käigus eksponeeriti loomi ka SARS-CoV-2 omikroni-variandile. Mõlema vaktsiiniga tõhustatud loomad suutsid viiruse replikatsiooni täielikult lõpetada kahe päeva jooksul pärast nakatamist. Omikroni-spetsiifilise vaktsiiniga tõhustatud loomadel ei olnud selle osas mingit eelist.
Veel kahes uuringus saadi sarnased tulemused hiirtel – omikroni-spetsiifiline tõhustusdoos ei olnud parem kui tõhustamine originaalvaktsiiniga. Selles uuringus uuriti ka „naiivseid“ hiiri, keda polnud varem vaktsineeritud. Omikroni-spetsiifilise vaktsiiniga esmase immuniseerimiskuuri läbinud hiired said küll hea kaitse omikroni vastu, kuid saavutatud kaitse teiste SARS-CoV-2 variantide kohta oli piiratud.
Inimestel läbi viidud uuringute tulemusi veel avaldatud ei ole.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)