Koroonast tingitud kognitiivsed probleemid hakkavad mõjutama ühiskonna tööjõudu

Pikk covid võib endaga kaasa tuua mäluprobleemid ja keskendumisraskused. Foto: Shutterstock

Cambridge'i ülikooli uued uuringud on leidnud, et seitsmel koroonapatsiendil kümnest, kes on põdenud pikka Covidit, esinevad mitu kuud pärast haigust keskendumisraskused ja mäluprobleemid, kirjutab Medical Daily. 

Pikka Covidit põdenud inimesed kurdavad peamiselt kahe tavaelu segava probleemi üle. Üks nendest on keskendumisraskused ja teiseks on tekkinud mäluprobleemid. 

Cambridge'i ülikooli teadlased teatasid eelmisel nädalal, et mitmetel pikka Covidit põdevatel inimestel on aju udu (brain fog) ja keskendumisprobleemid. Teadlaste tehtud uuringus teatas 78 protsenti 181 vastanust, et neil on keskendumisraskused. Teised osalejad teatasid ka muudest probleemidest.

Umbes 69 protsenti vastanutest kaebas aju udu või segaduse tunde üle. Teisest küljest teatas 68 protsenti unustamisest, samas kui 60 protsendil oli rääkides raskusi õigete sõnade leidmisega.

Pooled osalejatest ütlesid, et neil on raske leida spetsialiste, kes võtaksid nende sümptomeid tõsiselt, sest meditsiiniringkond ei pööra enamikule Covidist tingitud kognitiivsetele probleemidele suurt tähelepanu.

Sümptomite hindamiseks anti osalejatele mitmeid ülesandeid, mille eesmärk oli hinnata nende otsustusvõimet ja mälu. Meeskond leidis, et tulemused olid kooskõlas mäluprobleemidega ja sümptomid olid rohkem väljendunud patsientidel, kes olid kimpus raskemate koroonaviiruse sümptomitega. 

Teadlaste sõnul näitas nende uuring, milline võib olla pandeemia murettekitav mõju ühiskonna tööjõule.

«Pikaajaline Covid on saanud väga vähe poliitilist või meditsiinilist tähelepanu. Seda tuleb võtta tõsisemalt, eriti siis, kui räägime kognitiivsetest probleemidest. Kuna räägitakse koroonaga elamisest, siis võib olla sellel töötavale ühiskonnale tohutu mõju,» rääkis vanemautor dr Lucy Cheke, kes on Cambridge’i ülikooli psühholoogiaosakonna teadur.