K, 7.12.2022

Valminud on koduse ravi juhend pika Covidiga patsientidele

PM Tervis
Valminud on koduse ravi juhend pika Covidiga patsientidele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Piret Rospu. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMES FOTO: Sander Ilvest
Piret Rospu. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMES FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostööna on valminud ravi- ja patsiendijuhend, mis pakub teadmisi ja nõuandeid perearstidele ja inimestele, kes vajavad pärast Covid-19 põdemist leevendust erinevatele tervisemuredele. Lisaks on valminud analüüs, millest selgub, et vaid 1,5 protsenti pikka Covidit põdevatest inimestest on vaktsineeritud.

Valminud on kaks juhendit: üks on suunatud perearstidele, teine patsientidele.

Pika Covidiga seonduvaid sümptomeid on kokku üle kahesaja ning ravijuhendid on olulised, et ühtlustada patsientide käsitlust. Tänaseks on Eestis ligemale 2600 inimest, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, kuid kelle tervisekaebused on jäänud püsima pikaks ajaks või kellel on pärast põdemist tekkinud uued terviseprobleemid.

Sagedasemad probleemid pika Covidi korral on väsimus, kauakestev köha, rindkerevalu, õhupuudustunne, seedimisega seotud kaebused, üldine kehv enesetunne, südamepekslemine ja minestustunne. Ägeneda võivad ka juba varasemad kroonilised tervisehädad nagu suhkurtõbi, südamepuudulikkus või krooniline neerukahjustus.

«Patsiendijuhendi eesmärk ei ole anda ülevaadet kõigist pika Covidiga seotud probleemidest, vaid välja on valitud mõned sagedasemad kaebused, mille puhul on patsiendil võimalik enesetunde parandamiseks palju ära teha. Kui aga inimesel esinevad elu häirivad kaebused, mida pole juhendis kirjeldatud, tuleks tal kindlasti pöörduda oma perearsti poole,» rääkis perearst Piret Rospu.

Ta lisas, et kõik Covid-19 põdenud patsiendid tervisekontrollis käima ei pea. Haiglaravi vajanud patsientidel on tavaliselt haiglast välja kirjutades kokku lepitud järelkontrolli ajad eriarsti vastuvõtule, juhul, kui seda on vaja. «Ülejäänud haiglaravi vajanud patsiendid peaksid käima perearsti juures tervisekontrollis nelja nädala möödumisel koju saamisest,» selgitas Rospu.

Suur osa pika Covidiga patsientidest ei vaja eriarstile suunamist, kuid vajadusel on perearstil võimalus kaasata teiste erialade spetsialiste.

«Paljude pika Covidi probleemide korral on kesksel kohal on elustiili muutmine ning vajadusel ka taastusravi,» lisas Rospu. Tema sõnul on juhendis perearstide jaoks kaardistatud ka konkreetsed keskused, kes on valmis pika Covidiga patsientide diagnostika, ravi ja taastusraviga tegelema.

Pikk COVID on vaktsineerimata inimeste probleem

Eesti Haigekassa analüütika osakond koostas analüüsi, millega hinnatakse pika Covidi mõju Eesti tervishoiusüsteemile. Alates 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta veebruarini haigestus haigekassa andmebaasi põhjal pikka Covidisse kokku 2582 patsienti, kellest olid vaktsineeritud vaid 39 ning pooliku vaktsineerimiskuuriga 22 inimest.

«Analüüsist selgus tõsiasi, et 98,5 protsenti pika Covidi tõttu arstide poole pöördunud patsientidest olid enne koroona põdemist koroonaviiruse vastu vaktsineerimata,» tõdes haigekassa analüütika osakonna juhataja dr. Kadri Haller-Kikkatalo.

Seda kinnitab ka Rospu, kelle hinnangul on väga selgelt näha, et vaktsineerimata inimesed põevad pikka Covidit raskemini ja neil püsivad kaebused kauem.

«Enim on ohustatud naised ja vanemaealised, eelnevalt kroonilisi haiguseid põdevad patsiendid, rasvunud inimesed ning need, kelle Covid-19 äge periood kulges rohkemate sümptomite või haiglaravi vajadusega. Väga oluline on, et need inimesed ennast koroonaviiruse vastu vaktsineeriks, sest Covid-19 on tõsine ja ettearvamatu kuluga haigus, mille pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele ja tulevikus tekkivat koormat tervishoiusüsteemile me praegu ei tea,» sõnas Rospu.

Juhenditega on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel

Märksõnad
Tagasi üles