Professor Pärt Peterson: tõhustusdoosi tegemine on eakate jaoks eriti oluline
26. aprill 2022, 13:38
/nginx/o/2021/10/27/14168794t1ha447.jpg)
Mitmed uuringud näitavad, et pärast vaktsineerimist või läbipõdemist tekkiv rakuimmuunsus püsib üldjuhul paremini kui antikehade hulk.
Mida vanem on inimene, seda nõrgem rakuimmuunsus vaktsineerimisest tekib, mistõttu on eakate jaoks eriti oluline ära teha ka tõhustusdoos, selgitas Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja teadusnõukoja liige Pärt Peterson.
«Rakuimmuunsus on praeguse konsensusliku arvamuse järgi peamine viis, kuidas välditakse haiglasse sattumist. Kui on hea ja efektiivne rakuimmuunsus, siis inimesed ei haigestu raskelt ja haiglasse sattumine jääb ära. Tundub ka, et erinevalt antikehadest toimib rakuimmuunsus päris hästi erinevate viirusetüvede suhtes,» märkis Peterson. Mitmed pikaajalised uuringud näitavad, et tekkinud rakuimmuunsus püsib isegi 6-8 kuud.
Peterson aga märkis, et asjal on ka miinuspool – nimelt ei teki rakuimmuunsus nii kergesti kui antikehad ning see sõltub kaasuvatest haigustest ja inimese vanusest. «Mida vanem on inimene, seda nõrgem rakuimmuunsus tekib. See võib olla selge põhjus, mis just vanemad inimesed haigestuvad raskemini.»
Seega tuleb tähelepanu suunata eelkõige vanematele inimestele, sest eeldada võib, et vanemate inimeste rakuimmuunsus ei ole nii püsiv kui see noortel on. Samuti ei teki tugevat rakulist immuunsust immunosupressiivset ravi saavatel inimestel ning onkoloogia ja hematoloogia patsientidel.
Ka doktor Mait Altmets oli seda meelt, et riskirühmade vaktsineerimisele tuleb suunata rohkem tähelepanu ning kindlasti tuleb ära teha tõhustusdoos, kel see on veel tegemata.
Allikas: vaktsineeri.ee