Raske koroonahaiguse põdemine toob kaasa vajaduse pikemaajalisema taastusravi järgi

Ida-Viru Keskhaigla taastusravi arst Olga Hainatskaja. Foto: SA Ida-Viru Keskhaigla

Vaatamata sellele, et paljud koroonaviiruse läbipõdenud inimesed tunnevad ennast küllalt hästi, võib taastumisprotsess pärast haigust olla üsna pikaldane ja kohati mitte kõige lihtsam. Koroonaviiruse infektsiooni läbipõdenud patsienti, kellel esineb tervisehäireid 12 nädala jooksul ja kes vajab taastusravi, nimetatakse Covidi järgseks patsiendiks. Sellistel patsientidel jäävad tavaliselt alles koroonasümptomid pikka aega pärast haiguse läbi põdemist. Covidi järgsed patsiendid vajavad kompleksravi, mida viivad läbi erinevad spetsialistid.

Pärast koroonaviiruse sümptomite läbimist täheldatakse paljudel patsientidel selliseid Covidi järgseid ilminguid nagu tugev väsimus, hingeldus, hääle, lõhna- ja maitsetaju kadumine. Nimetatud sümptomid võivad inimesel püsida kuni kolm kuud, kuigi paljudel möödub see kuu aja pärast. Arstide poolt on täheldatud tendentsi, mis on seotud patsiendi taastusravisse sattumise ja haiguse läbipõdemise raskusega.

Üldreeglina, mida raskemalt haigus patsiendil kulges, seda sagedamini tekkis tal vajadus pikaajalise taastusravi järele.

«Läbipõetud haiguse vorm on otseselt seotud vajadusega taastusravi järele kliinikus ja meedikute jälgimise all olekuga. Kui koroonapatsiendil olid tervenemisel positiivse dünaamika ilmingud ja ta paranes kiiresti, siis pärast haiglast väljakirjutamist tuleb patsiendil pöörduda järgnevate soovituste saamiseks perearsti poole, kes annab kasulikke nõuandeid koduseks taastumiseks,» räägib Ida-Viru Keskhaigla taastusravi arst Olga Hainatskaja.

Arst lisab, et kui aga inimene põdes koroonaviirust suhteliselt raskelt ja, võib-olla, oli intensiivravi osakonnas ja enamikel juhtudel olid tal kaasuvad haigused, nagu näiteks suhkruhaigus, probleemid kopsude, neerude, hüpertooniaga või muud haigused, siis suunatakse ta pärast koroonaviiruse ravi edukat läbimist taastusravi kliinikusse, kus toimub juba kaasuvate haiguste ravi.

«Taastusravi kliiniku arstid, sõltuvalt kaasuvast haigusest, stabiliseerivad vererõhu, reguleerivad veresuhkru sisaldust, ravivad lamatisi, viivad läbi füsioteraapiat, aitavad teha hingamisharjutusi. Taastusravil olevate Covidi järgsete patsientide keskmine vanus on üle 60 aasta,» räägib doktor Hainatskaja.

Kõige sagedamini on Covidi järgsete patsientide taastusravi seotud kopsukahjustustega, mille raviks määratakse antibiootikumid, täiendavad inhalatsioonid, hingamisharjutused ja hapnikuravi. Taoline ravi võtab aega keskmiselt kaks nädalat. Vajadusel võib patsient saada pulmonoloogi konsultatsiooni, kes samuti viib läbi kopsude funktsioonide uuringuid.

Korduvalt on olnud ka juhtumeid, kui patsientidel oli pärast koroonaviirust insult. Sellistel juhtudel tegeleb patsiendi raviga aktiivselt neuroloog. «Kahjuks ei ole Covid-19 viiruse osas veel piisavalt uuringuid läbi viidud ja meedikud ei tea täpselt, millised terviseprobleemid võivad selle läbipõdenud patsiente veel aja jooksul ees oodata. Üks on arvatavalt teada — see viirus avaldab mõju kogu organismile, seda tugevalt nõrgendades.»

Universaalset Covidi järgsete patsientide taastusravi ei eksisteeri. Iga inimene põeb läbi nii haigust ennast kui ka sellest taastumist individuaalselt. «Kuna iga patsient talub koroonaviirust erinevalt ja kannatab erinevate kaasuvate haiguste all, siis pole võimalik Covidi järgsetele patsientidele määrata ühtset taastusravialast programmi. Kuigi me soovitame absoluutselt kõikidel patsientidel viibida iga päev värskes õhus, järk-järgult lisada igapäevasesse ellu mõõdukat füüsilist koormust, mis mängib olulist rolli palju kiiremaks taastumiseks, aga samuti läbida vaktsineerimine, mis võimaldab minimiseerida raske kulgemise haiguse riske korduva nakatumise korral,» sõnab arst kokkuvõtvalt.