Koroonavastane ninasprei võib tagada parema kaitse kui vaktsiinid

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Omikrontüvi nakatab jätkuvalt inimesi üle kogu maailma ning see on märgiks, et koroonaviirus ei pruugi kunagi päriselt kaduda. Seetõttu jäävad vaktsineerimised vajalikuks, et kaitsta inimesi raske haiguskulu ja surma eest. Kas süstitavad vaktsiinid on aga ainuke toimiv lahendus?

Eelkõige töötavad teadlased vaktsiinide kallal, mis aktiveerivad limaskesta immuunsüsteemi, mis võib paremini ära hoida nakatumist Covid-19 põhjustava viirusega SARS-CoV-2, kirjutab Medical Daily. Selle asemel, et manustada neid intramuskulaarselt käsivarde, võib neid manustada kasutades ninaspreid. 

SARS-CoV-2 võib nakatada rakke, mis ääristavad hingamisteede pinda (limaskestasid) ninast kuni kopsudeni välja. Otse sellele pinnale sattudes võib viirus kahjustada rakke ja tekitada põletikku, mis põhjustab edasisi talitlushäireid nii lokaalselt kui ka kogu kehas. 

Vaktsiine kasutatakse nii viiruse paljunemisvõime vähendamiseks kui ka sellest tuleneva põletiku kontrolli all hoidmiseks, mis on tõenäoliselt Covidi raske haiguse ja surma peamine põhjus. Praegused vaktsiinid toovad immuunsüsteemile väikese osa viirusest nn antigeenina.

Käevarde manustatud vaktsiin jõuab lähedal asuvatesse lümfisõlmedesse. Need on elundid, mis stimuleerivad immuunvastust veres ja teistes kogu kehas voolavates vedelikes. Pärast traditsioonilist vaktsineerimist on sageli vähem väljendunud reaktsioon limaskestade kudedes, nagu soolestik, kopsud või nina. Seda seetõttu, et limaskesta immuunsüsteem on süsteemsest immuunsüsteemist mõnevõrra sõltumatu. Arvestades, kui sageli puutuvad need pinnad kokku infektsioonide või stiimulitega, nagu tolm ja reostus, on limaskestade kudedel oma immuunsüsteem, mis koosneb spetsiaalsetest antikehadest ja T-rakkudest.

Kuigi tavalised koroonavaktsiinid tekitavad limaskesta kaitset, ei ole nende tase eriti kõrge. Kuid limaskesta immuunsüsteemi otsene sidumine vaktsiini antigeeniga, kasutades selleks ninaspreid, käivitab oluliselt tugevama limaskesta immuunvastuse.

Teadlased on arvanud, et immuunvastuse esilekutsumine ninas, kurgus ja hingamisteedes, kus tavaliselt viirused nagu SARS-CoV-2 algselt kehasse sisenevad ja kasvavad, võib kaasa tuua parema kaitse võrreldes intramuskulaarsete vaktsiinidega – peatades selle sisuliselt tekkekohas.

Limaskesta vaktsiine kasutatakse lastel juba laialdaselt muude hingamisteede patogeenide, nagu näiteks gripi vastu.

Loomkatsetes on limaskestade vaktsiinid näidanud kaitsvat toimet. Teadlased on hiirte puhul täheldanud, et intranasaalsed vaktsiinid kutsuvad esile kõrgema kaitse infektsioonide eest kui intramuskulaarsed vaktsiinid. Siiski pole veel teada, kas inimeste puhul toimib sama.