Prof Starkopf: teine tõhustusdoos eakatele on vajalik, selle tegemisega peab alustama kohe

PM Tervis
Copy
Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu.
Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Foto: Mailiis Ollino

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul teeb olukord murelikuks. «Sarnaselt kahele eelmisele aastale kasvab Covid-19 levik ja haigestumus suve teises pooles. Kliinikumis viibivate Covid-19 patsientide arv ei ole veel sundinud meid tavapärast ravitöö korraldust muutma, kuid oleme sellele väga lähedal. Viimase kahe nädalaga on Covid-19 tõttu haiglaravi vajavate patsientide arv suurenenud poole võrra,» rääkis prof Starkopf.

Kliinikumis on 27. juuli seisuga ravil 29 Covid-19 patsienti. Professor toob välja, et nii nagu ka mujal Eestis, on umbes pooltel patsientidel Covid-19 haigus kaasuvana ehk lisaks oma põhihaigusele. «Märkasime seda muutust juba eelmisel aastal ning usume, et siin omab mõju elanikkonna vaktsineeritus, mis võimaldab põdeda haigust kergemalt. Samas on Covid-19 põhihaigusena jätkuvalt väga raske haigus ning seda ennekõike vaktsineerimata ning riskirühma kuuluvatele inimestele,» lausus prof Starkopf.

Professor Joel Starkopf. FOTO:
Professor Joel Starkopf. FOTO: Foto: Margus Ansu

Ta kinnitab, et riskirühma kuuluvad, esiteks üle 60-aastased inimesed, ning teiseks, kaasuvate haigustega inimesed sõltumata vanusest. «Teame ju kõik, et uue laine tulekuga on ennekõike ohustatud eakad inimesed. Eestis on tõhustusdoosi saanud vaid 56 protsenti üle 80 aastastest inimestest. 70–79 aastaste vanuserühmas on osakaal 63 protsenti, 60–69 vanusrühmas 54 protsenti. See tähendab, et märkimisväärne arv riskirühma kuuluvaid ei ole veel parimal viisil kaitstud. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nendega tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist,» rõhutas professor.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets täiendas öeldut: «Teadusuuringutest ilmneb, et vaktsineerimine ja haiguse läbipõdemine annavad kaitse 3–6 kuuks. Seejärel, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist, on vajalik teha uus vaktsiinidoos. Vaktsineerimine vähendab nakatumist ja haigestumist küll lühiajaliselt, kuni kuus kuud, kuid hoiab ära raske haiguse ja surmajuhtumid märksa pikema aja vältel. Kõikide inimeste vaktsineerimine teise tõhustusdoosiga pidurdab epideemia arengut nii palju, et muu plaaniline haiglaravi saab toimuda tõrgeteta. Lisaks vähendab see oluliselt raske haigestumise ehk haiglasse sattumise ja intensiivravi vajaduse tõenäosust,» selgitas dr Maimets.

Ta toonitas, et endiselt on oluline mõista ka kogukondlikku vastutust: «Peame kaitsema esmalt oma vanavanemaid ja teisi eakaid, sealjuures erilise tähelepanu all peavad olema hooldekodude elanikud, ning ka iseend ja teisi lähedasi. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis minna sügisele vastu ning anda oma panus, et tagada piisav immuunsus Covid-19 vastu ja hoida ühiskond avatuna,» sõnas dr Maimets.

Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima alates 1. augustist 2022 juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses.

«Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris juba praegu, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8:00–16:00 ning augustist on võimalik vaktsineerimine ka mugavalt ette registreerimata. 1. augustist avame ka elanikkonnale mõeldud infotelefoni 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16:00–18:00 vaktsineerimismeeskonna õed,» tutvustas Tiina Teder.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu on endiselt tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles