Koroonavaktsiinid hoidsid eelmisel aastal ära üle 20 miljoni surma

Koroonavaktsiin. Foto: Tairo Lutter

Vaktsineerimistempo madala ja keskmise sissetulekuga riikides oli oluliselt aeglasem kui kõrge sissetulekuga riikides, eeskätt erineva Covid-19 vaktsiinide kättesaadavuse tõttu, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24. 

COVID Vaccine Global Access (COVAX) on ülemaailmne ettevõtmine, mille eesmärgiks oli vaktsiinide õiglasem jaotus riikide vahel peamiselt nii, et rikkamad riigid annetaksid vaesematele.

COVAX seadis eesmärgiks, et 2021. aasta lõpuks võiks arengumaades Covid-19 vastu olla vaktsineeritud 20 protsenti elanikkonnast. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seadis samal ajal eesmärgiks, et 2021. aastal võiks olla vaktsineeritud 40 protsenti kogu maailma elanikkonnast.

Covid-19 suremuse ja kogusuremuse hindamiseks 185 riigis ja territooriumil võeti matemaatilises mudelis arvesse Covid-19 transmissiooni ja vaktsineerimisi eraldi. Covid-19 vaktsineerimisprogrammide mõju hindamiseks arvutati välja tõenäoline surmade arv olukorras, mil vaktsiine poleks üldse kasutatud. Lisaks arvutati välja, kui palju surmasid olnuks võimalik ennetada, kui oleks saavutatud 2021. aasta lõpuks vaktsineerimisega sellised hõlmatused, nagu olid sihtmärgiks seadnud WHO (40%) või COVAX (20%).

Leiti, et kõrge sissetulekuga riikides hoiti vaktsineerimisega ära surmasid rohkem kui madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Täpsemalt hoiti 185 analüüsitud riigis ja territooriumil tänu vaktsineerimisele ära 14,4 miljonit Covid-19 poolt põhjustatud surma. Kui aluseks võtta pandeemia tõelist ulatust ilmselt adekvaatsemalt peegeldavat liigsuremuse statistikat, hoidis vaktsineerimine ära 19,8 miljonit Covid-19 pandeemia poolt tingitud surma ja seega õnnestus ühe aasta jooksul ära hoida 63 protsenti kõigist surmadest, mis oleks ilma vaktsiinideta toimunud (ennetati 19,8 miljonit surma võimalikust 31,4-st).