Hüvitiseta jäetud raskete tervisekahjudega inimesed, kelle haigust ei seostata koroonavaktsiiniga ja kes peavad seaduse tõlgendamist, kasutatud tõendite sisu ning nende kogumist kohati vildakaks, kaaluvad haigekassa eitava otsuse vaidlustamist kohtus ega välista hüvitise küsimist ka otse ravimitootjalt.
Advokaat: vaktsiinikahjude hüvitamine ei järgi hea usu põhimõtet või tõesti ei teata, millistesse olukordadesse inimesed päriselt satuvad (5)
«Isiklik kogemus ja saatusekaaslaste leidmine viis meid mõttele ühineda,» rääkis Riina Kütt mittetulundusühingust Ikkagi Inimesed. «Tänaseks on selge, et vaktsiin põhjustab ka haruldasi ja raskeid kõrvaltoimeid, ent pikaajaliste kannatuste eest õiglast hüvitist saada on peaaegu võimatu, kuni haiguse olemust ja selle tagajärgi ei mõisteta.»
Endise kaitseväelasena karjääripöörde teinud ja täiskasvanute tippkoolitajaks tõusnud Riina Kütt oli terve, kuni sai mullu juulis Pfizeri vaktsiinisüsti. Ööl pärast süsti tundis ta vasakus käes torkivat-kõrvetavat valu, kust see valgus nädala jooksul teistesse jäsemetesse. Lisaks hakkasid streikima neelamine, hingamine, südame töö – funktsioonid, mis inimese tahtele ei allu.
Algul ei näinud arstid tervisehädade taga immuunsüsteemi häiret. «Minuga küll tegeleti, kuid lasti kõrvust mööda, et mured algasid kohe pärast vaktsineerimist. Uuriti valesid asju, mis ei saanudki tulemust tuua,» rääkis Kütt.
Lõpuks jõudis Kütt Lääne-Tallinna keskhaiglasse. «Arst kuulas mu tähelepanelikult ära ja ütles kohe, et ei vaata digilukku, sest seal võib olla igasugust eksitavat infot.» Põhjalike uuringute järel selgus, mis Kütil viga on. Vaktsiinisüstist oli selleks ajaks möödas neli ja pool kuud.