T, 4.10.2022

Müüt või tõde: kas varasemate viirustüvede põhjal tehtud vaktsiinid kaitsevad omikrontüve vastu

PM Tervis
Müüt või tõde: kas varasemate viirustüvede põhjal tehtud vaktsiinid kaitsevad omikrontüve vastu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Omikrontüvi on praegu domineeriv.
Omikrontüvi on praegu domineeriv. Foto: Shutterstock

Kuigi koroonahaigust põhjustavate viirustüvede sugupuu on mitmekesine, on omikrontüve ogavalk 95 protsenti sama, mis algsel Wuhanist pärit tüvel. Mõistagi tekib siiski küsimus, kas algse, nn Wuhani tüve põhjal väljatöötatud vaktsiinid kaitsevad täna valdava omikron-5 viirustüve vastu.

Praeguseks on läbi viidud mitmed uuringud Iisraelis, Kanadas, Rootsis jm. Tulemused on sarnased. Neljas doos aitab eeskätt vanemaid (60+) inimesi ning krooniliste haiguste põdejaid, taastab vahepeal langenud antikehade taseme ning tugevdab nende organismi immuunkaitset raske haigestumise vastu.

Uuringud näitavad, et kuigi praegused mRNA vaktsiinid on välja töötatud varasemate viirustüvede põhjal, kaitsevad need tõhusalt ka uute omikrontüvede vastu. Praegu enamlevinud omikron-5 viirustüve puhul vähendab tõhustusdoosiga vaktsineerimine haiglasse sattumise tõenäosust 77 protsenti ja surmaga lõppevat haigestumist 88 protsenti. Eestis vähem levinud omikron-2 viirustüve puhul on tõhustusdoos veelgi efektiivsem, vähendades raske haigestumise riski 93 protsenti. Omikroni erinevad tüved on piisavalt sarnased Wuhani tüvele, et vaktsineerimine kaitseks raske haigestumise eest.

Kuidas mõjutavad organismi immuunkaitset varasemad vaktsineerimised ja Covidi haiguse läbipõdemine?

Mida varem (deltatüvi ja varasemad tüved) on Covidi haigus läbi põetud, seda kehvem on saadud «loomulik» immuunkaitse. Kui lisaks haiguse läbipõdemisele on inimene ka vaktsineeritud, annab see omikrontüve puhul umbes 50 protsenti kaitset uue nakatumise eest. Mõne varasema omikronitüve (omikron-1 või -2) põhjustatud haiguse läbipõdemine annab umbes 80 protsenti kaitset omikron-5 viirustüvega nakatumise eest, kuna läbipõdemine tekitab kaitsvaid antikehasid (IgAsid) just nina ja suu limaskestadel, mille kaudu viirus organismi siseneb. Üksnes vaktsineerimine nakatumise eest nii hästi ei kaitse, kuna vaktsiinid ei soodusta antikehade teket limaskestadel, vaid mujal organismis, mis on eelkõige oluline just raske haigestumise ärahoidmiseks.

Millised on ja millal muutuvad kättesaadavaks uued vaktsiinid?

Nii need tootjad, kelle vaktsiinid on Eestis kättesaadavad – Pfizer, Moderna, Novavax – kui ka teised arendavad uusi vaktsiine. Viirusega käib äge võidujooks, sest uusi viiruse mutatsioone tekib järjest juurde. Väljatöötamisel on uued nn bivalentsed vaktsiinid, mis sisaldavad vana vaktsiini ja omikron-1 vastast vaktsiini. Pfizer ja Moderna on saanud peaaegu valmis uued vaktsiinid omikron-1 vastu, aga paraku on uued tüved rohkem omikron-2 sarnased, seega ei pruugi omikron-1 jaoks arendatav vaktsiin olla palju tõhusam kui praegu kasutatavad. Pfizer ja Moderna asuvad peagi testima ka omikron-5 vastaseid vaktsiine, aga see protsess võtab aega. Praeguste vaktsiinide põhiprobleem on see, et need ei tekita eriti antikehasid hingamisteede limaskestadele (IgA), mis paraku on põhiline nakatumispiirkond. Mitmed uuringud on näidanud, et ka praeguste vaktsiinide kolmas doos kaitseb omikron-5 põhjustatud raske haigestumise ja surma eest.

Arenduses on ka pihustatavad vaktsiinid, mis peaksid suutma tekitada antikehasid ka limaskestadel ja seega kaitsma nakatumise eest. Kokkuvõtteks: uutel vaktsiinidel on pikk ooteaeg ja nende tõhusus ei ole palju suurem. Seega tasub teha ära kolmas või neljas tõhustusdoos «vanade» vaktsiinidega. Loomulikult ei ole ka hilja esimeseks vaktsineerimiseks.

Kes ja millal peaksid tegema vaktsiini tõhustusdoosi?

Nelja-viie kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest või Covidi läbipõdemist ei kaitse organismi antikehad enam viirusega uuesti nakatumise eest. Kindlasti tuleks esimene tõhustusdoos teha kõigil, kes on vaktsineeritud ühe või kahe doosiga või haiguse läbi põdenud rohkem kui pool aastat tagasi. Inimesed, kes ei ole üldse vaktsineeritud või on saanud ühe doosi vaktsiini, peaksid minema (uuesti) vaktsineerima. Uute vaktsiinide turuletulek võtab aega ning uuringud näitavad, et kuigi praegused mRNA vaktsiinid on välja töötatud varasemate viirustüvede põhjal, kaitsevad need tõhusalt ka uute erinevate omikrontüvede vastu.

Vaktsiini neljas doos on tungivalt soovitatav alates 60. eluaastast ning inimestele, kes põevad kroonilisi haigusi, nagu vähk, raske krooniline neeru-, maksa- või kopsuhaigus, suhkurtõbi, neerupealiste puudulikkus, astma, südamehaigus ja kõrgvererõhktõbi, hingamist häiriv neuroloogiline haigus, Downi sündroom, uneapnoe, haiguslik rasvumine, immuunpuudulikkus, või on läbinud organ- ja luuüdi siirdamise. Samuti peaksid end tõhustusdoosiga vaktsineerima rasedad.

Noorematel ja tervetel inimestel annavad kolm vaktsiinidoosi hea rakulise immuunsuse, mis kaitseb raske haigestumise vastu.

Allikas: vaktsineeri.ee

Märksõnad
Tagasi üles