Koroonast põhjustatud neuropsühhiaatrilised mõjud võivad kesta mitu aastat

Pärast koroona põdemist võivad vaevama jääda mitmed tervisemured. Foto: Shutterstock

Ligi 1,3 miljoni Covid-19 põdenuga uuringus kaardistati erinevate neuropsühhiaatriliste seisundite riskitrajektoorid ja leiti osade seisundite suurenenud risk ka veel kaks aastat pärast põdemist, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24. 

Kahe aasta pikkuse retrospektiivse kohortuuringu andmed võeti rahvusvahelisest elektroonilisest mitteisikustatud andmebaasist, milles on ligi 89 miljoni patsiendi andmed. 

Ligi 1,3 miljonit Covid-19 juhtu sobitati 1:1 samal ajal muid respiratoorseid infektsioone põdenud patsientidega. Juhud ja kontrollid olid omavahel sobitatud demograafiliste tegurite, raske Covid-19 riskitegurite ja koroonaviiruse vastu vaktsineerimise staatuse suhtes. Hinnati 14 erineva psühhiaatrilise ja neuroloogilise diagnoosi esinemiste sagedust.

Leiti, et sagedasemate psühhiaatriliste häirete (meeleolu- ja ärevushäired) risk taastus põdemiseelsele tasemele 1-2 kuud pärast koroona põdemist. Kaks aastat pärast põdemist oli tavapärasest suurem risk, et esinevad kognitiivne defitsiit (nn aju-udu), dementsus, psühhootilised häired ja epilepsia või krambid.

Riski suurenemine oli erinevate seisundite puhul 6-88 protsenti, vanemaealistel 11-82 protsenti. Märkimisväärne osakaal vanemaealistest, kes olid saanud neuroloogilise või psühhiaatrilise diagnoosi ükskõik kummas kohordis, surid uuringu jooksul, eriti need, kellel diagnoositi dementsust, epilepsiat või krampe.

Neuropsühhiaatriliste häirete riskiprofiilid ei sõltunud sellest, millise SARS-CoV-2 variandiga patsient nakatunud oli. 

Töö nõrkuseks on retrospektiivne jälgimisdisain.