Uuring: 43 protsenti inimestest ei teeks Covid-19 kiirtesti
21. september 2022, 12:29
Augustis Turu-uuringute ASi läbiviidud Eesti elanike küsitlus näitas, et koroonasse haigestumise kõrghooajal testiks ennast enne mõne sündmuse külastamist või enne riskirühmaga võimalikku kontakti 38 protsenti inimestest ning 43 protsenti kiirtesti ei teeks. 19 protsenti ehk viiendik vastanutest ei osanud seisukohta võtta.
Teistest oluliselt rohkem olid testimise poolt 20–29-aastased kõrgharidusega vastajad, ettevõtete juhid ja tippspetsialistid. Riskirühmaga võimaliku kontakti korral ei testiks end 43 protsenti, kelle hulgas on oluliselt rohkem mitte-eestlasi (48 protsenti).
Proviisor Kirsti Vihermäe sõnul on selge, et riik on võtnud suuna saada tulevase koroonalainega hakkama ilma suurejooniliste piiranguteta, mistõttu suurem vastutus lasub nüüd inimestel endil.
«Kuna praegu leviv koroonaviiruse tüvi toob kaasa palju asümptomaatilisi haigestumisi, on väga oluline, et inimesed tunneksid oma vastutust teiste ühiskonnaliikmete ees, kes mingil põhjusel ei saa ennast vaktsineerida või kelle jaoks koroonaviirusega nakatumine võib olla eluohtlik,» kommenteeris Vihermäe.
Meditsiiniseadmete arenduse ja tootmisega tegeleva ettevõtte Selfdiagnostics ärijuhi Harri Peikeri sõnul antigeeni kiirtestide usaldusväärsus inimeste seas on kasvamas ning see kajastub ka uuringutes. Kiirtesti ostmisel ei ole kõige olulisem faktor selle hind, vaid hoopis testi kindlus ja usaldusväärsus (40 protsenti). Odavale hinnale pööravad enam tähelepanu naised ja mitte-eestlased (33 protsenti).
«Ka hiljutine tervisetestid.ee internetipoe klientide küsitlus kinnitas, et ligi 60 protsendil ostjatel on testi valiku puhul olulisim selle tundlikkus ja täpsus. Lisaks ligi 70 protsenti veebipoe vastanutest pooldavad regulaarset testimist koolides, töökohtadel ja enne tööle või üritusele minemist ning peavad siinjuures kiirtestide tulemusi usaldusväärseteks,» kommenteeris Peiker.
Peaaegu kaks kolmandikku (63 protsenti) Eesti elanikest on Covidi antigeeni kiirtesti siiski ostnud ning nende seas kiirtesti tegemise valmiduse protsent on oluliselt kõrgem (47 protsenti). Samas aga testi mitteostnud inimestest ei soovi ennast testida 55 protsenti, isegi teades, et ees ootab kohtumine riskigruppi kuuluvate inimestega.