N, 8.12.2022

Uuring näitab, mis kaitseb koroonaviiruse eest kõige paremini

PM Tervis
Uuring näitab, mis kaitseb koroonaviiruse eest kõige paremini
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Uue koroonalaine ootuses on Eestis alustatud neljanda vaktsiinidoosi manustamist, kuid paljud inimesed ei ole saanud ka kolmandat doosi. Hiljaaegu tehtud uuring näitab, et pärast kolmandat vaktsineerimist püsib antikehade hulk kehas suurem kui pärast teist vaktsineerimist.

Tartu Ülikooli, Synlabi ja Icosageni koostöös valminud uuringus vaadeldi umbes saja inimese antikehade püsimist pärast Pfizeri vaktsiini kolmanda doosi saamist. Osalejatelt võeti vaktsineerimise järel verd, mõõdeti antikehi ja T-rakke, et näha, kas inimesele on tekkinud rakuline immuunsus.

Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson ütles, et mida pikem vahe on vaktsineerimiste vahel, seda rohkem kahaneb antikehade hulk. Seega on järgnevate vaktsineerimiste juures oluline teada, kui kaua immuunvastus kestab. Uuringu tulemuste kohaselt kerkib antikehade tase kolmanda vaktsiinidoosi saamise järel märkimisväärselt.

«Aja jooksul tase langeb ja selline muutus toimus mõistagi ka pärast kolmandat vaktsiinidoosi. Kuid poole aasta möödumisel oli antikehi siiski keskmiselt kuus korda rohkem kui pool aastat pärast teist vaktsiinidoosi,» selgitas Pärt Peterson.

Koroonapandeemia alguses ringles Wuhani tüvi, kuid nüüd põhjustab haigestumist peamiselt omikrontüvi. Praegused vaktsiinid saavutavad parema immuunvastuse omikroni vastu just pärast kolmandat doosi. Töös uuriti tekkinud antikehade võimet blokeerida viiruse ogavalgu seondumist inimese rakkudel oleva ACE2-retseptoriga.

«Tulemus näitas, et aja jooksul väheneb antikehade võime blokeerida viiruse ogavalku. Näiteks oli nõrgenenud nende suutlikkus takistada 2022. aastast ringleva omikroni viiruse ogavalgu seondumist ACE2-retseptoriga. Selle peamiseks põhjuseks on omikroni ogavalgu muutunud struktuur võrreldes teiste viirusvariantidega,» lisas Peterson.

Uuringus vaadeldi ka rakulist immuunsust viiruse vastu. Kolmandal tõhustusdoosil oli suur mõju mälu T-rakkude ehk rakulise immuunsuse kujunemisele. «97 protsendil kolmanda doosi saanud inimestest olid mälu T-rakud. See on väga rõõmustav, sest paljud varasemad uuringud on näidanud, et just T-rakud on raske Covid-19 vältimisel kõige tähtsamad.»

Praegu on Eestis saanud tõhustusdoosi 36 protsenti inimesi. Pärt Petersoni sõnul tasub ära teha ka kolmas doos ning neljanda doosi võiksid teha üle 60-aastased ja kaasuvate haigustega inimesed.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Cell Reports Medicine. Kolme asutuse koostöös valminud uuringu autorid on Paul Naaber, Kai Kisand, Uku Haljasorg, Epp Sepp, Liis Haljasmägi, Kadri Kangro, Marite Punapart, Liina Tserel, Virge Jürjenson, Jaanika Kärner, Marilin Kuusk, Eve Sankovski, Anu Plankenm, Mart Ustav, Eva Žusinaite, Joachim M. Gerhold ja Pärt Peterson.

Märksõnad
Tagasi üles