/nginx/o/2021/03/25/13697134t1h6f8d.jpg)
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu detsembrikuised tulemused näitavad, et vaatamata koroonaviiruse püsivalt suurele levimusele on nende inimeste hulk, kes pärast võimaliku nakatunuga kokkupuutumist oma käitumises midagi ei muuda, kerkinud viimase kahe aasta rekordtasemele.
7.–20. detsembrini toimunud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 1864 täisealist. Neist 5,9 protsenti andsid positiivse viiruseproovi ja 4,2 protsenti olid jätkuvalt nakkusohtlikud. See tähendab, et potentsiaalselt nakkusohtlik on iga 24. täisealine inimene. Nakkus on ühtviisi levinud kõigis vanuserühmades ja nii meeste kui ka naiste seas. Nakkusohtlikest 60 protsendil esinevad üldjuhul kerged või mõõdukad haigusnähud.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul kujundab praegust koroonaolukorda endiselt omikrontüve kergesti nakkav alamvorm BA.5. Viiruse laialdast levimust soodustab inimeste ohutunde vähenemine. Nii on seekordse etapi käigus puutunud võimaliku nakatunuga kokku iga seitsmes täisealine, kuid 80 protsenti neist ei ole pärast seda nakkuse võimaliku leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud.
«Viimasel ajal on märkimisväärselt kasvanud ka nakatumine teistesse hooajalistesse hingamisteede haigustesse, näiteks grippi ja RS-viirusesse, seepärast võib olla, et inimesed suhtuvad juba ka koroonasse kui võrdlemisi tavalisse viirushaigusesse, jättes erilised ettevaatusabinõud tähelepanuta. Kuna aga rasked haigusjuhud võivad vajada kõigi nende viiruste puhul haiglaravi, eriti väikelastel ja eakatel, võiks siiski igasuguste haigusnähtude korral lähikontakte võimalikult palju vähendada,» rääkis Kalda.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/22/15040669t1he64d.png)
Antikehade uuringus osales seekord 1876 inimest, neist 91 protsendil olid antikehad olemas. See näitaja on püsinud üsna muutumatu juba septembrist alates. Mis puutub nakkuse levimusse vaktsineeritute seas, siis tõhustusdoosiga vaktsineeritute ja tõhustusdoosi tegemata jätnud vaktsineeritute vahel märkimisväärset erinevust pole, hoolimata tõsiasjast, et neil, kes on saanud kaks tõhustusdoosi, on antikehade tase veres märkimisväärselt suurem kui ühe tõhustusdoosiga vaktsineeritutel. Kõige väiksem on viiruse levimus nende seas, kes on koroonat põdenud ja ka vaktsineeritud.
Kui tõhustusdoosi soovijate osakaal üle 65-aastaste vanuserühmas püsib kolmandiku juures, siis keskealiste puhul on huvi lisavaktsiinidoosi vastu langenud 13 protsendini. Kalda sõnul tasuks tõhustusdoosi tegemine siiski ette võtta kõigil riskirühmadesse kuulujatel, et vältida rasket haigestumist.
«Praegune haiglaravi statistika näitab, et haiglas on koroonaviiruse tõttu eeskätt just need eakamad, kes on kas vaktsineerimata või kel on vaktsineerimisest või tõhustusdoosist juba pikk aeg möödas,» selgitas Kalda.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
Seireuuring on Eestis ainuke vahend koroonaviiruse levimuse jälgimiseks kogu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringutulemused aitavad otsustajatel teha tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiuressursside kasutamiseks Eesti elanike tervise ja heaolu tagamisel. Uuring valmib Vabariigi Valitsuse tellimusel ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.
Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)