Covid-19 põdemine võib põhjustada täiesti uute haiguste teket (5)
5. jaanuar 2023, 09:56
Covid-19 põdemine võib lisaks olemasolevate krooniliste haiguste ägenemisele põhjustada täiesti uute haiguste teket, kirjutab TÜ peremeditsiini professor ja teadusnõukoja liige Ruth Kalda.
Ameerika Ühendriikides läbi viidud ulatuslik uuring, mis hõlmas 273 618 Covid-19 põdenut, näitas, et Covid-19 raske, haiglaravi vajav põdemine on seotud tõsiste hilisemate tervislike tagajärgedega.
Ka Eestis on Covid-19 põdemise järgse mõju hindamiseks läbi viidud mitu uuringut. Ühes nendest oleme hinnanud, milline on uute haiguste tekkimise risk neil, kes on Covid-19sse haigestumise tõttu sattunud haiglasse ajavahemikul 26.02.2020–28.02.2021. Kõiki uuritavaid – kokku 3949 patsienti – jälgiti kuni 12 kuu jooksul ja võrreldi nendega, kes Covid-19 ei olnud põdenud (kokku 15 511 kontrollgrupi isikut sarnase sotsiaal-demograafilise profiiliga).
Leidsime, et Covid-19 tõttu haiglaravi vajanute hulgas on järgneva 12 kuu vältel ligi kolm korda kõrgem risk surra ning ligi kaks korda kõrgem risk uuesti haiglasse sattuda. Lisaks oli neil kõrgem risk mitme uue haiguse tekkeks. Näiteks dementsuse, kroonilise maksahaiguse ja krooniliste alumiste hingamisteede haiguste risk oli enam kui neli korda kõrgem, võrreldes nendega, kes Covid-19sse ei haigestunud. Teise tüübi diabeedi risk, südame isheemiatõve ja teiste südamehaiguste risk oli enam kui kolm korda kõrgem ning meeloluhäirete esmase tekke risk üle kahe korra kõrgem, võrreldes nendega, kes Covid-19 ei põdenud.
Praeguseks on meil haiglaravi vajanud üle 20 000 patsiendi. Arvestades nende palju kõrgemat riski mitme kroonilise haiguse tekkeks ning ka korduvalt haiglasse sattumiseks, vajavad need patsiendid hoolikamat jälgimist ja sõelkontrolli uute võimalike haiguste suhtes. See põhjustab lisakoormust nii patsiendile kui ka tervishoiusüsteemile. Veel pole kadunud ka koroonaepideemia ise – alates augustist on nakkuse levimus ühtlasel kõrgel tasemel. Kuigi haiglasse satub praegu vähem inimesi kui möödunud sügis-talvel ja varakevadel, on neid detsembri keskpaiga seisuga iga päev siiski jätkuvalt 20–30 inimest.
Allikas: kriis.ee.