/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/05/11/15312608t1h8e13.jpg)
Terviseminister Riina Sikkut ja teadusnõukoda leidsid esmakohtumisel: pandeemial nagu heal kriisil ei tohi lasta minna raisku – Eesti vajab tulevasteks pandeemiateks valmisoleku kava, mis võiks valmida käesoleva aasta lõpuks, kirjutab Med24.
Terviseminister ja teadusnõukoda loovad pandeemiateks valmisoleku kava
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets selgitas, et ehkki 5. maist 2023 pole Covid-19 enam rahvusvaheliselt murettekitav rahvatervishoiu eriolukord, andis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peadirektor oma avalduses maailma riikide tervishoiujuhtidele kodutööd. Järgmised üleilmsed haiguspuhangud ei jää tulemata.
«Ainuüksi sel sajandil on olnud mitmeid koroonaviiruste puhanguid: SARS-CoV, MERS-CoV, SADS-CoV ning nüüd siis, alates 2019. aastast, SARS-CoV-2. Et vältida paanikale järgnevat tegevusetusse langemist, peavad kõik riigid meenutama oma nõrkusi, mis pandeemia ajal ilmnesid ja arendama oma tugevusi,» selgitas prof Maimets WHO avalduse vaadet.
:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15266843t1hda79.jpg)
Igal riigil on omad eripärad, Eesti kontekstis on olulisemad järgmised suunad:
- koostada Covid-19 kriisi õppetunde arvestades tulevasteks pandeemiateks valimisoleku kava;
- jätkata Covid-19 vaktsineerimissoovitustega kõige haavatavamatele riskirühmadele;
- panustada nakkushaiguste seiresse ja andmekogumisse ning -vahetusse;
- arendada riskikommunikatsiooni oskusi ja olla valmis tegelema libainfoga;
- jätkata teadusuuringutega.
Terviseminister Riina Sikkut nõustus, et pandeemiateks valmisoleku kava jaoks on aeg küps: pandeemia on veel värskelt meeles, järgmised tervisekriisid ei jää tulemata ja kriisidega toimetuleku parandamine on riigi üheks prioriteediks. Eriti toonitas minister Sikkut kõigi haldusalade koostöö ning õigusruumi korrastamise vajalikkust: «Praegu on kokkulepped lihtsamini tehtavad ja asju rahulikult läbi kaaludes on järgmises pandeemias ühiskonna usaldus ja turvatunne suuremad.»
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp oli optimistlik, et viimaste aastate kogemuste ja koostöö pinnalt on just praegu hea aeg tulevikustsenaariumite teadmistepõhiseks koostamiseks ja valmisolekuks vajalike võimekuste sõnastamiseks.
«Teadusnõukoja suur väärtus on neutraalsus ning pandeemia vältel kujunenud sõbralik koostööõhkkond võimaldab meil kõik osapooled laua ümber tuua ning tegevused kokku leppida,» kommenteeris dr Alasepp ning lisas, et piiriülestele ohtudele kiireks reageerimiseks on hädavajalik osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
Esialgsete plaanide kohaselt valmib pandeemiaks valmisolekukava käesoleva aasta lõpuks.
Teadusnõukoja juhiks on Tartu Ülikooli rakubioloog prof Toivo Maimets. Nõukoja liikmed on Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia prof dr Jaanus Harro, kommunikatsiooni ja sotsioloogia prof Triin Vihalemm, peremeditsiini prof dr Ruth Kalda, immunoloogia prof Pärt Peterson, viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst-infektsioonitalituse juht dr Mait Altmets.