/nginx/o/2023/05/30/15356665t1hc676.jpg)
Eestis põeti Covid-pneumooniat raskelt: 89 protsenti patsientidest vajas haiglaravi, selgus Ivi Sonni ja Steneli Ploompuu auhinnatud uurimustööst.
Eestis põeti seda koroonaga kaasnenud haigust raskelt
Steneli Ploompuu sõnul oli uurimustöö eesmärk kirjeldada Covid-19 pneumooniat ehk kopsupõletiku esinemist ja selle kujunemist soodustavaid faktoreid SARS-CoV-2 suhtes testitud positiivsetel isikutel Eestis 2020. aasta veebruarist ühe aasta jooksul. Lisaks sooviti hinnata Covid-19 pneumooniaga isikute diagnoosimist ja ravikäsitlust pandeemia esimese laine ajal.
«Leidsime, et Covid-19 pneumoonia oli raske haigus: 89 protsenti vajas haiglaravi. Ravi oli enamasti sümptomaatiline ning rohkelt kasutati antipüreetikume ja antibakteriaalset ravi. Viimane oli tõenäoliselt suuresti ülekasutatud, sest sekundaarne bakteriaalne infektsioon tihti ei kinnitunud, kuid oli mõneti arusaadav, sest esimese laine ajal ei olnud kujunenud ühest ravikäsitlust ning haigust põeti raskelt,» märkis Ploompuu.
Uuring näitas, et Covid-19 pneumooniat soodustavateks teguriteks on kaal, vanus, meessugu, muu rahvus ja rohkem kui nelja kaasuva haiguse esinemine.
Iga lisakilogramm tõstab kaks protsenti haigestumise võimalust ehk 46 kg raskematel meestel on kaks korda kõrgem šanss haigestuda. Iga elatud aasta tõstab kaheksa protsenti ehk üheksa aastat vanemana on kaks korda kõrgem võimalus haigestuda. Meestel on haigestumise šansid kaks korda kõrgemad kui naistel, nelja ja enama kaasuva haigusega inimestel neli korda kõrgemad ja muust rahvusest inimestel kaks korda kõrgemad kui eestlastel, kirjutab Med24.