/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/12/15/15025492t1hf10b.jpg)
On andmeid, et Covid-19 põdemine mõjutab oluliselt südame- ja veresoonkonna funktsioone. USAs tehtud retrospektiivses vaatlusuuringus võrreldi Covid-19 ja gripi põdemise mõju vererõhu väärtustele.
New Yorgi piirkonna elanike e-haiguslugude andmeil analüüsiti 2020.–2022. aastal 45 398 Covid-19 põdenud ja 2018.–2022. aastal 13 864 grippi põdenud isiku vererõhu väärtuste dünaamikat kuue kuu möödudes haigestumisest. Enne haigestumist olid vaatlusaluste vererõhu väärtused normi piires, kirjutab Eesti Arst.
Jälgimisperioodi lõpul diagnoositi arteriaalne hüpertensioon 21 protsendil Covid-19ga hospitaliseeritud isikutest ning 11 protsendil Covid-19 põdenutest, kes ei vajanud hospitaliseerimist. Gripi põdemise järel registreeriti hüpertensioon 16 protsendil selle tõttu hospitaliseeritud ja seitsmel protsendil isikutest, kes ei vajanud hospitaliseerimist gripi tõttu. Seega oli Covid-19 pärast hospitaliseeritutel 2,23 korda suurem hüpertensiooni risk kui gripi tõttu hospitaliseeritutel ja Covid-19 kergemal kujul põdenutel 1,5 korda suurem hüpertensiooni risk kui gripi kergemat vormi põdenutel. Covid-19 põdenutest oli suurem hüpertensiooni risk üle 40 aasta vanustel ning kopsu-, koronaar- või neeruhaigust põdevatel isikutel, samuti neil, keda raviti vasopressorite või kortikoidhormooniga.