Terviseamet selgitab, kas sel hooajal on oodata maske ja muid koroonapiiranguid
19. oktoober 2023, 19:15
Terviseamet koondas kokku info, mida silmas pidada käesoleval viirushooajal. Praegu ei kehti riigis ühtegi piirangut või kohustust seoses Covid-19 haigestumisega. Küll aga tasub meelde tuletada mil viisil on võimalik ära hoida nakatumist, millal peaks ennast viiruse suhtes testima ja kes võiksid kaaluda sel hooajal Covid-19 vastast vaktsineerimist.
Milline on Terviseameti prognoos käesolevaks viirushooajaks?
Uue sügis-talvise gripi ja Covid-19 hooaja raskusaste ning epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt viiruste tüvedest, elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi Covid-19 vorme, siis levib viirus edasi varjatult ning lainetena. Praegu saab haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, kuid on täheldatud väikest kasvutrendi.
Kuidas saan ennast kaitsta Covid-19 nakatumise eest?
Mistahes viirushaiguse ennetamiseks on oluline kinni pidada üldistest hügieenireeglitest: pesta regulaarselt käsi, aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga, haigustunnuste esinemise korral tuleb püsida kodus.
Mis on Covid-19 sümptomid?
Puhtalt sümptomite põhjal pole võimalik öelda, mis viirushaigusega on tegu. Covid-19 haigestumine võib väljenduda kergete külmetushaiguste sümptomitena: nohu, köha, palavik, väsimus ja üldine nõrkus, kurguvalu jne.
Sõltumata, mis haigestumisega on tegu, tuleb haigustunnuste esinemisel püsida kodus.
Kas regulaarne Covid-19 kiirtestimine on vajalik?
Profülaktiline (ehk asümptomaatiliste inimeste) testimine ei ole üldjuhul soovitatav.
Millal on Covid-19 testimine vajalik või mõistlik?
Testimine ei ole kohustuslik. Covid-19 testimist võib kaaluda sümptomite ilmnemise korral. Covid-19 testi tulemuse ja viimase läbipõdemise aega on kasulik teada vaktsineerimise planeerimiseks.
Mida silmas pidada kiirteste kasutades?
Kiirteste kasutades tasub test läbi viia esimese nelja haiguspäeva jooksul, sest siis on viiruse kontsentratsioon kehas kõige suurem. Kuna Covid-19 esmased ilmingud sarnanevad teiste ägedate hingamisteede nakkushaigustega, siis nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb vältida otseseid kontakte, järgida isikliku hügieenireegleid. Tuleb meeles pidada, et inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ning olla nakkusohtlikuks ka siis, kui ägedad sümptomid on möödas, aga antigeeni test viirust tuvastada ei suuda.
Kas sel hooajal on oodata maske ja muid piiranguid?
Covid-19 pole enam uudne ega ohtlik haigus, meil pole enam ülemaailmset pandeemiat, mistõttu on laiaulatuslik üle-eestiline piirangute kehtestamine väga ebatõenäoline. Maskide kasutamist võiks kaaluda juhul, kui haige inimene peab lühiajaliselt kodust välja minema või liikuma haigestunult koju. Asutustel, eriti suure riskiga tervishoiuasutustel on õigus ajutiselt kehtestada piiranguid lähtudes piirkondlikust või üle-eestilisest epidemioloogilisest olukorrast. Tõsisemaid piiranguid võib kaaluda siis, kui ringlusesse satub uus tüvi, mis põhjustab väga raskeid haigusjuhte ja toob kaasa suure haiglaravi vajaduse.
Kes peaks ennast sel viirushooajal Covid-19 vastu vaktsineerima?
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab keskenduda Covid-19 vastasel vaktsineerimisel riskirühmadesse kuuluvatele lastele ja täiskasvanutele tingimusel, et viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt kuus kuud või inimene ei ole siiani vaktsineeritud ega läbipõdenud.
Vaktsineerimine on tasuta.
Kus saab Covid-19 vastu vaktsineerida?
Riskirühmade vaktsineerimine toimub eelkõige perearstikeskustes, haiglate ja erakliinikute vaktsineerimiskabinettides.
Kas uus Covid-19 vastane vaktsiin on kohal?
Oktoobri alguse seisuga on kohal juba ligikaudu 52 000 doosi XBB1.5 Covid-19 tüve vastu mõeldud Pfizeri vaktsiini 5–11 aastat vanusegrupi vaktsiin saabub oktoobri keskpaigas (sh lastevaktsiinid vanusegrupile 6 kuud – 4 aastat).