/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2021/10/31/14176301t1h0425.jpg)
Eestis räägitakse juba mõnda aega koroonapandeemiast rohkem mineviku- kui olevikuvormis, olgugi et viirus on endiselt liikvel, ütles matemaatik ja akadeemik Krista Fischer. Neile, kes kritiseerivad laste distantsõppele viimist, toob Fischer vastuseks kõnekad faktid.
Viirus ei ole kuskile kadunud, kuid petliku tunde on tema sõnul loonud see, et vaktsiinide ja läbipõdemistega saavutatud immuunsus aitab enamikul juhtudel raske haiguse ära hoida.
«Palju vastuolulisi väiteid kuuleb ka möödunud pandeemiaperioodi kohta. Üks keeruline teema on koolilaste distantsõpe, et kas see oli ikka vajalik,» ütles Fischer.
Ta toob selle selgituseks ära graafiku, kus sinisega on kujutatud nakatumised koolilaste seas (vanus 7–19), punasega nakatumised eakate seas ja mustaga surmad.
/nginx/o/2023/12/01/15753919t1hf86b.jpg)
«Paneme tähele, et punased küürud on ajaliselt alati järgnenud sinistele ja mustad punastele. See näitab ilmekalt, et koolid olid suureks viiruse paljundamise kohaks, koolilaste tihedad kontaktid aitasid üldise nakkusfooni üles lüüa ja sealt edasi liikus viirus riskigruppidesse,» selgitas Fischer.
Graafikult on Fischeri sõnul näha, et nii 2020. aasta lõpus Wuhani tüve teise laine ajal kui ka 2021. aasta alguses Briti tüve laine ajal saadi sinise laine kasv pidama ja langusesse pöörata siis, kui koolid läksid distantsõppele.
«Sellele järgnes siis ajanihkega langus eakate seas ja lõpuks ka suremuses. Võime vaid spekuleerida, kui kaua oleks kasv kestnud ja millal «loomulikul teel» langus tekkinud, kui koolid oleks ilma meetmeteta lahti jäänud,» selgitas Fischer.
«Kõige karmimaks viirusetüveks oli aga delta tüvi, mille lainet nägime 2021 sügisel, kui ilma eelneva immuunsuseta ehk põdemata ja vaktsineerimata inimestel kaasnes sellega varasemast suurem raske haiguse tõenäosus ja suremus,» lausus Fischer.
Ja see laine suutis koolilaste seas juba üsna suureks kasvada, aga siis tekkis 2021. novembri alguses väga järsk langus, kuigi distantsõppele ei mindud, kuid tuletame meelde, et see oli aeg, kui koolidesse jõudsid kiirtestid.
«Selle graafiku najal võib selgelt järeldada, et nii distantsõpe kui ka kiirtestid päästsid tõenäoliselt päris palju elusid ja kui kiirtestid saabusid, siis kadus vajadus distantsõppe järele. Siiski – omikronilaine oli 2022 alguses niivõrd võimas ja viirus niivõrd nakkav juba enne positiivset testitulemust, et see suutis alguses päris palju kurja teha, hoolimata sellest, et omikron on delta tüvega võrreldes siiski märksa leebem,» selgitas Fischer.