Uuring näitab, kuidas mõjus rasedusaegne koroonavaktsiin vastsündinule

Koroonavaktsiin Foto: Tairo Lutter

Rootsi ja Norra teadlaste koostöös valminud mahukas uuringus analüüsiti ema rasedusaegse Covid-19-vastase vaktsineerimise mõju vastsündinule.

Mõlema maa riiklike registrite baasil moodustatud uuritavas kohordis oli 196 470 ajavahemikul juunist 2021 kuni jaanuarini 2023 sündinud vastsündinut. Neist 51,3 protsenti olid poisid, 93,8 protsenti ajalised ja 62,5 protsenti sündinud Rootsis. Ligi pooled, 48 protsenti sündinud laste emadest, olid raseduse ajal vaktsineeritud Covid-19-vaktsiiniga (80 protsenti PfizerBioNTechi ja 20 protsenti Moderna vaktsiiniga). Vastsündinuid jälgiti pärast sündi ühe kuu vältel.

Raseduse ajal vaktsineeritud emadelt sündinud laste hulgas oli võrreldes raseduse ajal mittevaktsineeritud emade lastega pea poole väiksem suremus (0,9/1000 vs. 1,8/1000) ja ka vähem tõsiseid tüsistusi: mittetraumaatilise ajuhemorraagia esinemissagedus (1,7/1000 vs. 3,2/1000) ja hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia esinemissagedus (1,8/1000 vs. 2,7/1000). Raseduse ajal vaktsineeritud ja sel perioodil mittevaktsineeritud emade vastsündinutel ei olnud muude elundisüsteemide tüsistustes erinevusi. Kokku jälgiti vastsündinuid 15 võimaliku tüsistuse või haigusseisundi suhtes.