Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi.
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud
Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.
Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta haigestus 142,6 elanikku ja Võrumaal oli vastav näitaja 120,4.
Viimasel nädalal hakkas kasvutempo siiski aeglustuma, kuid kooli alguseks saabuvad lapsed tagasi kodukohta ning lähinädalatel võib seetõttu eeldada COVID-19 ja teisi haigusi põhjustavate haigustekitajate leviku hoogustumist.
Esimesed haigusjuhtumid on registreeritud ka hoolekandeasutustes ning hetkel on jälgimisel kaks COVID-19 kollet Lõuna regioonis, kus on kokku haigestunud 17 inimest. Hospitaliseeritute arv on seni püsinud madalal tasemel ning on nädalaid, kus pole ravile sattunud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal COVID-19 tõttu kolm inimest, kelle keskmine vanus on 74 eluaastat.
Eelnevatel suvistel nädalatel on COVID-19sse haigestunud valdavalt noored inimesed, kes põevad haigust kergelt või asümptomaatilistelt. Kui vaadata aga kitsamalt vanuserühmi, on kõige rohkem haigestunuid vanuserühmas 55-59. Viimasel nädalal on täheldatud haigestumuse kasvu just vanemaealiste vanuserühmades, mis viitab senisest laiemale viiruse levikule.
Tervise arengu instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi registreeriti viimane tänavune COVID-19 surmajuht juunis. Kokku on aasta algusest COVID-19sse surnud 57 inimest, 2023. aastal suri 310 inimest ja 2022. aastal 903 inimest.