Koroona mõju kohta tehti ehmatav avastus

Koroona põdemise tagajärjel võib tekkida hingamise eest vastutavas ajutüves seda kahjustav põletik. Foto: Shutterstock

Covid-19 infektsiooni järgsete pikaajaliste füüsiliste ja psühholoogiliste nähtude põhjus võib olla ajutüve ehk aju «kontrollkeskuse» kahjustus, viitab Cambridge'i ja Oxfordi ülikoolide teadlaste uuring.

Teadlased uurisid 30 elava inimese aju ja kasutasid selleks ülikõrge lahutusvõimega skannereid. Uuritavad olid sattunud haiglasse raske Covid-19 infektsiooni tõttu enne seda, kui vaktsiinid olid kättesaadavad. Leiti, et Covid-19 põdemine kahjustab ajutüve piirkonda, mis on seotud hingeldamise, väsimuse ja ärevusega, vahendab Cambridge'i ülikool.

Uuringus kasutati võimsaid 7-Tesla MRT-skannereid, mis võimaldavad mõõta ajus põletikku. Uuringutulemused, mis avaldati ajakirjas Brain, aitavad teadlastel ja arstidel paremini mõista Covid-19 pikaajalisi mõjusid ajule ja kehale.

Ajutüvi, mis ühendab aju seljaajuga, on elutähtsate funktsioonide ja reflekside kontrollimisel oluline keskus. Närvirakkude kogumid ajutüves vastutavad selliste keha põhifunktsioonide eest nagu hingamine, südamerütm, valu ja vererõhu reguleerimine.

Uuringu peamine autor dr Catarina Rua selgitas, et ajutüve väikeste mõõtmete ja asukoha tõttu on põletiku skaneerimine elus inimeste ajudes olnud varem keeruline.

Covid-19 tõttu surnud inimeste lahkamised näitasid ajutüves põletikku, mida peeti pigem immuunvastuse kui viiruse otsese aju nakatamise tagajärjeks. Professor James Rowe selgitas, et varasemate MRT-skannerite abil ei suudetud aju üksikasjalikult uurida, kuid 7T skannerid võimaldavad näha immuunrakkude aktiivsust ja nende mõju ajule.

Paljud pandeemia alguses haiglasse sattunud patsiendid kaebasid pikaajalist väsimust, hingeldust ja valu rindkeres. Teadlased oletasid, et need sümptomid on seotud pärast infektsiooni taandumist pikalt püsivate kahjustustega ajutüves. Uuringus nähti eeskätt ajutüve ja keskaju piirkondades põletikureaktsioonile vastavaid kõrvalekaldeid, mis ilmnesid mitu nädalat pärast haiglasse saabumist.

Kõrvalekalded hingamist kontrollivas ajupiirkonnas viitavad teadlaste sõnul sellele, et pikalt kestvad sümptomid, nagu hingamisprobleemid, on koroonaviirusnakkuse tagajärjel ajutüves tekkiva põletiku tagajärg.

Teadlaste sõnul olid ajutüve põletikust kannustatud hingamisraskused rohkem väljendunud inimestel, kes olid põdenud Covid-19 raskelt. Lisaks füüsilistele mõjudele leiti, et ajutüve põletik on seotud ka psüühiliste probleemidega, näiteks depressiooni ja ärevusega – ajutüvi kontrollib lisaks hingamisele ka väsimust ja ärevust.

Uuringutulemused aitavad mõista ka teisi haigusi, mis on seotud ajutüve põletikuga, nagu hulgiskleroos ja dementsus. 7T skannereid saaks teadlaste sõnul kasutada ka ajukahjustuste ravimeetodite tõhususe jälgimiseks.