Millist ohtu kujutab Guillain-Barré sündroom, mis on üks J&J vaktsiini võimalikest kõrvalmõjudest?

Foto: Shutterstock

USA toidu- ja ravimiamet lisas Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võimalike kõrvaltoimete hulka närvisüsteemihaiguse Guillain-Barré sündroomi (GBS). Mis sündroomiga on tegu ja milline on selle sümptomaatika?

Guillain-Barré sündroom tekib, kui keha immuunsüsteem hakkab ründama närve. Nõrkus ja pakitsus kehas on esimesteks märkideks. Täpne sündroomi põhjus on teadmata, aga kahel kolmandikul juhtudest eelneb selle tekkele äsjane hingamisteede viiruse või kõhugripi põdemine.

Viroloog Irja Lutsari sõnul on GBS on immuunvahendatud harv sündroom, mida on seostatud paljude viirustega ja seda on ka teiste vaktsiinide (meningokoki, polio, gripi ja marutõve) korral raporteeritud.

Guillain-Barré sündroomi on kirjeldatud ka harva COVID-19 haigetel, kuid tundub, et SARS-CoV-2 võib ise ka GBS tekitada.

Viroloog Irja Lutsar.

«Ma ootaksin siiski FDA (Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet) ja EMA (Euroopa Ravimiamet) analüüsi ära enne kui mingeid soovitusi anda saab. Kui vastavad sümptomid tekivad siis tuleb arsti poole pöörduda. Ravi on reeglina sümptomaatiline,» sõnab Lutsar. 

Lutsar lisab, et GBS on kirjeldatud ka harva COVID-19 haigetel, kuid tundub, et SARS-CoV-2 võib ise ka GBS tekitada.

Arvatakse, et rünnaku põhjuseks on immuunsüsteemi püüdlus hävitada ohtlikke baktereid ja viiruseid, vahendab National Institute of Neurological Disorders and Stroke.

Kuna osad pisikestest pahalastest sarnanevad närvirakkudega, satuvad ka viimased tule alla - immuunsüsteem üritab jätkata ohtlikuna tunduvatest rakkudest vabanemist. Õnnetuseks osutuvad sihikule võetud aga terveteks närvirakkudeks, mis pärast rünnakut kaotavad aga oma kaitsva ja kiiret kommunikatsiooni tagava müeliinikihi, mõnikord isegi täielikult degenereerudes.

Millised on GBS sümptomid?

Enamik inimesi jõuab sündroomi kõige rängema lihasnõrkuse faasi kaks kuni neli nädalat pärast esimeste sümptomite algust. 90 protsendil juhtudest on inimesed kõige nõrgemad kolmandal nädalal. Lisaks lihasnõrkusele ilmnevad sageli järgnevad sümptomid:

• Probleemid silmalihaste ja nägemisega
• Raskused neelamisel, rääkimisel ja/või närimisel
• Tunne nagu kätes ja jalgades torgiks nõeltega
• Valu, mis võib olla väljakannatamatu, enamasti öösel
• Koordinatsiooniprobleemid ja keha ebastabiilsus
• Ebanormaalne südame löögisagedus ja/või vererõhk
• Probleemid seedimise ja/või põiekontrolliga

Sümptomid võivad süveneda tundide, päevade või nädalatega, kuni osasid lihaseid ei saa enam üldse kasutada, ja ekstreemsetel juhtudel jääb inimene peaaegu täielikult halvatuks. Sel juhul on sündroom eluohtlik, kuna see võib oluliselt ohustada hingamist ja südametööd.

Tavaliselt paranevad inimesed sündroomist aastaga täielikult, aga osadel juhtudel võib endast märku andma jääda mõningane lihasnõrkus. USA-s tekib sündroom aastas keskmiselt 3000-6000 inimesel.

Artikkel Guillain-Barré sündroomist ilmus Postimehe terviseportaalis esmakordselt 7. märtsil 2019.