Teadlased tuvastasid lihtsa tegevuse, mis vähendab raske Covid-19 riski

Vastupanuvõimelise organismi pant on füüsiline aktiivsus. Foto: Shutterstock

Uue uuringu kohaselt on järjepidev füüsiline aktiivsus seotud raskekujulise Covid-19 väiksema riskiga.

Ajakirjas British Journal of Sports Medicine eile avaldatud teadustöös uuriti ligi 50 000 Covid-19 põdevat täiskasvanut. Selgus, et need, kes täitsid USA tervishoiuministeeriumi füüsilise aktiivsuse soovitusi — vähemalt 150 minutit mõõdukat kuni kõrge intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas —, vajasid oluliselt vähem haiglaravi ja nende suremus haiguse tõttu oli madalam.

Maailma terviseorganisatsiooni soovitustele tuginevad füüsilise aktiivsuse suunised, mis on samad paljudes riikides, toetavad keha võimet tugevdada immuunsust, vähendada süsteemseid põletikke, parandada kopsu- ja südame-veresoonkonna tervist ning turgutada vaimset tervist.

Kõikide hüvede puhul, mida regulaarne liikumine toob, ei pruugi olla üllatav, et kehaline aktiivsus leevendab Covid-19 sümptomite raskust. Raskekujulise Covid-19 riskitegurid nagu südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, diabeet, insult ja mõni vähivorm on samuti seotud madala kehalise aktiivsusega.

Kõiki riskitegureid ei ole võimalik ise mõjutada, aga liikumisaktiivsust küll.

Nädalase 150-minutilise treeningkünnise ületamiseks peaks treenima veidi alla 22 minuti päevas. See ei tähenda, et peaks minema jõusaali. Õigete strateegiate abil saab saavutada igapäevase aktiivsuseesmärgi, häirimata seejuures elustiili, vahendab CNN.

1. Tehke regulaarselt jalutuskäike

Tempokas jalutuskäik on alahinnatud tervist tugevdav ja rasva põletav harjumus. Enne sihipärastelt poodi suundumist võiks teha 10-minutise jalutuskäigu.

Kui te ei käi juba regulaarselt jalutamas, kas on mõni meeldiv tegevus, mille saaks kõndimisele lisada – näiteks sõbra või pereliikmega telefonis rääkimise või raadiosaadete, raamatute või muusika kuulamise?

2. Harrastage harjutussessioone

Füüsilise tegevuse juhised ei kirjuta ette, et kogu päevane aktiivsus peaks jääma ühte ajavahemikku, mille tarbeks võtta eraldi aeg.

Mis oleks, kui pikkade arvuti taga veedetud tundide vahele pikkida mõned neljaminutised harjutussessioonid?

3. Treeni nutikamalt, mitte kauem

Tõhus ja südame tervist toetav viis on intervalltreening, mis koosneb viiest harjutusest, millest igaüht sooritatakse minut aega. Harjutuskomplekti tehakse läbi näiteks neli korda. Lisage paar minutit venitusharjutusi enne ja pärast, ning 22 minutit treeningut tulebki hõlpsalt täis.

4. Ole mänguline

Naastes noorpõlve mänguliste tegevuste juurde, näiteks korvpalli või jalgrattasõidu, saab lõbusalt lisada päeva rohkem liikumist.

Enne uue treeningprogrammi alustamist tuleks pidada nõu oma arstiga.