/nginx/o/2012/09/18/1327772t1h3363.jpg)
Eesti Uroloogide Selts on seisukohal, et Eestis minnakse mehe eesnäärmevähist tingituna liiga kergekäeliselt kastreerimise teed, samal ajal kui mujal Euroopas saavutatakse sama häid tulemusi muude ravimeetoditega.
Uroloogid: Eestis kastreeritakse mehi liiga kergekäeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesnäärmevähk on Euroopas meestel enim diagnoositud kasvaja – võiks isegi öelda, et sellest on kujunemas massihaigus, kuna esmaste diagnooside arv on võrreldes 2000. aastaga kasvanud umbes kolm korda,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarst Martin Kivi.
«Eestis elab umbes 10 000 eesnäärmevähiga haiget, kuid nende tegelik hulk on tõenäoliselt palju suurem. Kahjuks ei tea potentsiaalsed patsiendid ja nende omaksed eesnäärmevähist nii palju kui võiks – näiteks seda, et vähiriski on võimalik kindlaks teha lihtsa vereproovi ehk PSA testiga,» lisas ta.
Eesti Uroloogia Seltsi juhatuse esimehe doktor Toomas Tamme sõnul ei pruugi varases staadiumis avastatud eesnäärmevähk mehele olulist elumuutust kaasa tuua ja enamik selliseid juhte radikaalset sekkumist ei vaja. Esmase radikaalse kirurgilise ravi järgselt suunatakse umbes kolmandik patsientidest järelravile viie aasta jooksul, milleks kasutatakse hormoon- ja kiiritusravi, mis võivad mõjutada mehe elukvaliteeti, soodustades uriinipidamatust ja pärssides seksuaalset võimekust.
«Väga kaugele arenenud eesnäärmevähi korral on vajalik hormoonravi. Eestis on selleks kirurgiline kastratsioon. Siin on murekohaks asjaolu, et Eesti on ainus riik Euroopa Liidus, kus haigekassa ei kompenseeri medikamentoosset kastratsiooni 100 protsenti, mis tähendab seda, et ette võetakse kirurgiline kastratsioon,» märkis dr Tamm. «Arusaadavalt on patsiendi jaoks tegemist tohutu psüühilise traumaga, millele lisanduvad veel muud tervisemõjud. Alla 70aastane patsient ei ole enamasti kirurgilise kastratsiooniga nõus enne, kui haiguse lõppstaadiumis, kuigi võiksime raviga alustada varem ja ravitulemused oleksid paremad.»
Tamme sõnul käib medikamentoosse kastratsiooni puhul jutt summast 80-100 eurot kuus, mille mees peaks kahe-kolme aasta jooksul maksma oma taskust. «Praegu on umbes 5 protsenti patsientidest suutelised selle ise kinni maksma. Diskussiooniteemaks on ainest piisavalt – haigekassa maksab kinni naiste hormoonravi, aga meeste medikamentoosse ravi asemel eelistatakse kirurgilist kastratsiooni. Näiteks Lätis ja Leedus, kus kompenseeritakse keemilist kastratsiooni, on patsientide suremus Eestist väiksem,» lisas ta.
Eesnäärmevähki suremuse näitajalt on Eesti Euroopa riikide seas halvimate hulgas. Kui Eestis on suremus 37 inimest 100 000 elaniku kohta, siis näiteks Itaalias ja Rumeenias on vastav näitaja 16 ja Saksamaal 20.
Homme kell 12.00–15.00 toimub rahvusraamatukogus infopäev «Mida peaksin teadma eesnäärmevähist», kus räägitakse pikemalt eesnäärmevähi sümptomitest, olemusest ja uutest ravivõimalustest. Infopäevale on oodatud mehed, eesnäärmevähi patsiendid ja nende lähedased.