Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Praxis: noored arstid ei lahku Eestist vaid palga pärast

3/5 arstitudengeist soovib jääda Eestisse!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Mõttekeskuse Praxis ja Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi koostöös täna avaldatud poliitikaanalüüs näitab, et Eesti noorarste ei motiveeri välisriiki siirdumisel üksnes kõrgem töötasu.

Välismaale soovitakse sageli minna ajutiselt, sooviga end erialaselt täiendada ja kogemuse võrra rikkamana naasta. Teisalt soodustab välismaale mineku planeerimist siinne õppekorraldus ja sobivate karjäärivalikute puudumine.

Kuigi Eestis on kõlanud mitmeid arvamusi, et arstide lahkumine on paratamatus, millega tuleb kohaneda ja suurendada kadude leevendamiseks arstitudengite vastuvõtuarve, ei pruugi see analüüsi koostajate silmis olla piisav.

Kitsaskohti ignoreeritakse

«Arvestades iga arstiõppe läbinu hariduse kulukust riigile ja arstide strateegilist rolli ühiskonna heaolus, on siiski vajalik ka lahkumisjuhtude süsteemne analüüs,» leiab Praxise tervisepoliitika analüütik Vootele Veldre.

«Olukorras, kus lisaks niinimetatud mõistetavatele tõmbeteguritele viivad noori arste Eesti tervishoiusüsteemist eemale kitsaskohad, mida ignoreeritakse või mille olemasolu pole teadvustatud, võib sisseastujate arvu suurendamine lahkujate osakaalu hoopis kasvatada,» lisas ta.

«Näiteks ei pruugi põhiõppe lõpetanu tiheda konkurentsi tõttu saada ainsal soovitud erialal residentuuri ning jäik korraldus suurendab tõenäosust, et tudeng läheb välisriiki tööle,» ütles Veldre.

Poliitikaanalüüsi autorite hinnangul ei piisa selleks, et tagada olulise väljarände tingimustes või sellises ohus kriitiliselt vajalik hulk tervishoiupersonali, üksnes haridussüsteemile lootma jäämisest ja püüust leevendada tekkinud puudujääke sisseastujate arvu suurendamise toel. Tegeleda tuleks hoopis otseselt süsteemist lahkumise põhjustega, ütles Veldre.

Enamik tudengeid tahab Eestisse jääda

Tudengite seas selle aasta suvel läbiviidud küsitlusest peegeldub, et enamik tudengeid soovib õpingute järgselt jääda Eestisse. Soov minna põhiõppe järel Eestis residentuuri on 3/5 tudengeist. Samas on suur hulk õppureid ebakindlad, kas põhiõppe järel on neile koht siinses tervishoiusüsteemis – umbes 40 protsendi tudengite jaoks sõltub välismaale minek sellest, kas nad saavad Eestis residentuuri sisse.

Eesti Arstiüliõpilaste Seltsi presidendi Marta Velgani sõnul on Eesti tervishoius selgelt esiplaanile seatud eriarstiks õppimine, mistõttu on arusaadav, et arstiteaduskonna lõpetanu oma karjääri koheselt residentuuris jätkata tahab.

«Kuivõrd kliinilise praktika maht ja ulatus on praeguses arstiõppes piiratud, võib juhtuda, et kuus aastat jäävad eriala valiku tegemiseks liiga lühikeseks,» selgitas Velgan. «Seega võivad äsja arstiteaduskonna läbinud üliõpialased vajada lisaaega, et mõtteid ja praktilisi kogemusi koguda. Paraku on Eestis mitte-eriarstina töötamise võimalused aga piiratud ja seetõttu pööravad erialas ebakindlad arstitudengit pilgud Soome poole, kus äsja lõpetanud noore arsti teenused väga hinnas on.»

Praxise 2013. aasta suvel korraldatud küsitlusele vastas ligi 300 arstitudengit, residenti ja õppe edukalt läbinud noorarsti. Analüüs on kättesaadav Praxise veebileheküljelt.

Tagasi üles