Viigimaa: haigusriski hindamisel on oluline ka hea kolesterool

Kardioloogide seltsi presidendi ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnomeedikumi professori Margus Viigimaa sõnul ütlevad südamehaiguste uued ravijuhised, et üldkolesterooli kõrval on oluline määrata ka hea ehk HDL-kolesterooli tase.

«Kui hea kolesterooli tase on madal, võib risk olla umbes kaks korda suurem kui teisel inimesel, kelle üldkolesteroolitase on sama, aga hea kolesterooli tase kõrge,» märkis Viigimaa, lisades, et hea kolesterool tasakaalustab halva.

Ent kui halba kolesterooli oskavad arstid ravimite abil üsna edukalt vähendada, siis hea kolesterooli suurendamiseks häid ravimeid veel ei ole.

«Olemasolevate ravimite pikaajalised uuringud on näidanud, et need ei ole vähendanud suremust,» tõdes tohter. Nüüd käivad tema sõnul uuringud, kuidas saada uusi hea kolesterooli suurendajaid.

«Seni, kui meil väga häid ravimeid ei ole, on kehaline aktiivsus ja kehakaalu langetamine üks asi, mis tõstab väga palju hea kolesterooli taset.»

Viigimaal on enda sõnul uuritavaid sportlasi (patsientideks ei söanda ta neid hea tervise tõttu nimetada), kellel võib hea kolesterooli tase olla kõrgem kui halva kolesterooli tase. Keskmisel inimesel on vastupidi – halva kolesterooli tase võib olla kuni neli korda kõrgem hea kolesterooli omast.

Hea kolesterooli taseme tõstmisel on abi, kui vähendatakse transrasvade tarbimist.

«Elustiilimuutused on ravijuhistes alati esimene asi,» sõnas Viigimaa. «Loomseid rasvu vähem, asemele taimeõlid ja kindlasti peaks sööma kiud­ainerikast toitu.»

Transrasvad, mis tõstavad halva ja langetavad samal ajal hea kolesterooli taset, on tema sõnul ravijuhistes uus teema.

«Transrasvhapped on sama ohtlikud südame-veresoonkonna haiguste põhjusena nagu toidus leiduv kolesterool, kuid selle peale inimesed tavaliselt ei mõtle. Eestis ei ole kohustust pakendile märkida, kas toidus on transrasvhappeid. Neid on piimatoodetes – kohupiimas, jogurtites, jäätises – väga palju.»

Transrasvhapete sisaldusest saab Viigimaa sõnul aimu, kui pakendil on märgitud hüdro­geenitud rasvad, paraku ei anna see sööjale infot nende kogusest.

Veel üks uus asi ravijuhistes on suitsetamise mõju koos kolesteroolitasemega.

«Mittesuitsetaval naisel võib kolesteroolitase olla ka 7 või 8, kuid südamehaiguste riski see väga palju ei suurenda. Samas on suitsetaval mehel kolesteroolitasemega 5–7 südame-veresoonkonna haiguste risk suurem. Nii et suitsetamine koos kolesteroolitaseme tõusuga on väga suur riskitegur. Ja naistele kolesterool üksinda midagi väga ei tee.»

Tähelepanu on pööratud ka suhkruhaigetele. Peaaegu kõik, kellel on diagnoositud suhkruhaigus, peaksid uute ravijuhiste järgi saama kolesteroolilangetajat. Varem ei hinnatud suhkruhaige riski Viigimaa sõnul sama suureks kui infarkti läbi teinud inimese riski, nüüd on aga tõestatud, et diabeeti põdeva inimese veresooned lupjuvad tohutult kiiresti.

Mis puudutab halba kolesterooli alandavaid ravimeid ehk statiine, siis varasemad kahtlused, et need võivad tekitada Alzheimeri tõbe ja vähki, on Viigimaa sõnul tänaseks teadusuuringutega kõik ümber lükatud. Küll aga on vähihaigetel ja Alzheimeri haigetel madalam kolesteroolitase, aga see on tingitud nende haigusest.

Ka ei saa Viigimaa sõnul öelda, et statiine kasutatakse Eestis liiga palju. «Kui me vaatame hüpertensiooni (kõrgvererõhktõve – toim.) ravi, siis me oleme jõudnud Soome ja Rootsi tasemele, aga kolesterooliravi, mille puhul meil on kõrgemad näitajad ja palju kõrgem suremus, kasutame me kordades vähem kui Soomes ja Rootsis.»

Lipiidide ainevahetuse ­häire ehk düslipideemia

Arteriseinte ateroskleroosist ehk lupjumisest ja tromboosist ehk vereklompide tekkimisest tingitud südame-veresoonkonna haigused on varajase suremuse ja haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate peamine põhjus Euroopas. Eesti on aga südamehaigustesse suremuse poolest Euroopas esimeste hulgas.

Mõnda südame-veresoonkonna haiguste riski mõjutavat tegurit ei saa muuta, näiteks nagu vanus või meessugu, teisi aga saab – nagu suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, söömisharjumused, kõrge vererõhk, 2. tüüpi diabeet ja düslipideemiad ehk lipiidide (rasvade) ainevahetushäired, mida teame kõrgenenud kolesteroolitasemena.

Lipiidide ainevahetushäired võivad üksi või koos teiste südame-veresoonkonna riskiteguritega soodustada ateroskleroosi väljakujunemist. Kõige suurema tähelepanu all on üldkolesterooli ja LDL- ehk halva kolesterooli taseme tõus, sest nende taset saab mõjutada eluviisi muutuste ja ravimite abil.

Allikas: ESC/EAS Düslipideemiate ravijuhis