Kümme fakti, mida sa ei teadnud melanoomi kohta

Paljud arvavad, et melanoom tähendab seda, kui sünnimärk muudab oma kuju ja välimust, eriti heleda nahaga inimeste puhul, kes ei kasuta päikesekaitsekreemi, kuid paraku ei ole kõik nii lihtne ja selge, kirjutab Huffington Post.

New Yorgi linnas Mount Sinai Icahni meditsiinikoolis praktiseeriv õppejõud Angela J. Lamb rääkis väljaandele, mis võiksid olla need teadmised, mis inimestel melanoomi kohta veel puuduvad.

Melanoom on noorte täiskasvanute seas kõige levinum kasvaja.
Ameerika dermatoloogide akadeemia andmetel on melanoom kõige sagedamini esinev vähkkasvaja 25–29aastaste noorte seas ja teine kõige enam levinud vähk 15–19aastaste seas. Eksperdid usuvad, et see on rohke solaariumi külastamise tulemus.

Melanoom puudutab inimesi igast nahatoonist.
On tõsi, et neil, kel on naha all rohkem pigmenti, on palju väiksem melanoomi tekkimise risk, kuna neil on päikse eest rohkem kaitset. See ei anna neile aga vabapääset kaitsekreemist loobumiseks. Teatud nahavähi vormid nagu basaal- ja lamerakuline kartsinoom tekivad peamiselt üldse peopesadele ja taldadele, mistõttu ohustavad need samamoodi tumedanahalisi.

Melanoom ei pruugi välja areneda olemasolevast sünnimärgist.
Mõned patoloogid usuvad Lambi sõnul, et halvad sünnimärgid arenevad edasi melanoomiks, kuid osa mitte. Usutakse, et inimesel võib olla ka palju sünnimärke ja kõik on ikkagi korras, kuid melanoom võib tekkida hoopis mujale kehapiirkonda.

Melanoom võib tabada ka inimesi, kellel ei ole ühtegi sünnimärki.
Melanoomil on erinevaid sümptomeid ja kui inimesel on palju sünnimärke, siis on ta tõesti riskigrupis, kuid melanoom ohustab ka neid, kellel ei ole ühtegi sünnimärki.

Melanoom ei pruugi alguses üldse sünnimärgi moodi välja näha.
Melanoom võib alguses välja näha ka rohkem sinika moodi, mis ei parane või tumeda sõõri moodi, mis asub sõrme- ja varbaküüne all. Väga harvadel juhtudel ilmneb melanoom ka silmades.

Melanoom võib tekkida ka sinna keha piirkonda, mis ei ole olnud päikese käes.
Näiteks võib melanoom tekkida sõrmede ja varvaste vahele, kaenla alla, suguelunditele.

Melanoom tekib ka vanemas eas.
Praegu lööb melanoom välja paljuski nendel vanemaealistel, kelle nooruses ei kasutatud päikesekaitsekreemi.

Melanoom on kõige surmavam nahavähi vorm.
Ameerika dermatoloogide akadeemia andmetel sureb üks ameeriklane melanoomi tõttu iga tund. Melanoomil on teiste nahavähi tüüpide kõrval suurem suremuse protsent.

Melanoom allub hästi ravile, kui see vara avastatakse.
Mida varasemalt melanoom avastatakse, seda suurem on ellujäämise tõenäosus. Näiteks neil, kellel diagnoositakse melanoom ja asutakse ravitakse enne 3. staadiumi (siirded on kopsus), on viieaastase haigusvaba elulemuse protsent 98.

Melanoom ei murra ainult päevitajaid ja solaariumi külastajaid.
Inimestel, kellel on perekonna ajaloos esinenud melanoomi, on ka suurem risk ise see haigus saada. Uuringute järgi on neil, kellel esimese astme sugulane (vanem, õde, vend) on põdenud melanoomi, 10 kuni 15 protsenti suurem risk haigestumiseks.