Tartu Ülikooli kliinikum (TÜK) ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kurdavad, et alati pole selge, kes peab maksma ravikindlustuseta isiku vältimatu abi ning järelravi eest. Ähmase olukorra tõttu keelduvad mõned maakonnahaiglad kindlustamata inimestele üldse järelravi osutamisest.
Haiglad hädas kindlustamata patsientide raviarvetega
TÜKi sotsiaaltöötaja Kaia Kingo kirjutas sotsiaalministeeriumile, et valitseb segadus selle suhtes, mis saab ravikindlustamata inimesest, kes vajab pärast erakorralise abi andmist järel- või hooldusravi.
«Kliinikumis on kõige problemaatilisemad juhtumid seoses ravikindlustuseta isikutega, sest maakonnahaiglad ja hoolekandeasutused keelduvad neid ravile võtmast, põhjendades seda raviarvete tasumata jätmisega,» valgustas Kingo. Ta leidis, et arved peaks maksma riik, kui arst otsustab, et järelravi on vältimatu abi.
«Miks keelduvad maakonnahaiglad kindlustuseta inimeste järel- ja hooldusravile võtmisest, tuues põhjenduseks, et omavalitsused ei maksa kinni raviarveid?» küsis Kingo ning palus ministeeriumil selgitada, kes vastutab kindlustamata isikute raviarvete eest. «Meie ei jõua iga üksikjuhtumi pärast sõna otseses mõttes kakelda kas maakonnahaiglatega, oma osakonna arstidega või omavalitsustega,» nentis Kingo.
Näiteks tuli TÜKi ravile keskealine kindlustamata mees, kes muutus õnnetuse tõttu täielikult hooldust vajavaks. «Mees on elanud ühes väikses vallas kogu oma elu ning vajaks maakonnahaiglas järelravi, aga haigla on keeldunud teda vastu võtmast,» kirjeldas Kingo, kelle sõnul võib mees ilma ravita jäädagi liikumisvõimetuks.
Kingo on algatanud püsiva töövõimetuse ja puude määramise protsessi, kuid see ei kulge piisavalt kiiresti, et mehel järel- või hooldusravile määramise ajal juba kindlustus oleks.
Sarnase probleemiga on ministeeriumi poole pöördunud ka PERH. Nimelt on tänavu sagenenud juhtumid, kus haigekassa on keeldunud vastu võtmast arveid ravikindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi eest.
PERHi väitel põhjendab haigekassa, et osutatud abi ei vasta vältimatu abi olemusele. «Oleme tähele pannud, et seejuures on meie ja haigekassa tõlgendused vältimatu abi olemusele erinevad,» märkis PERH.
Lahendust otsitakse
Haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille selgitusel on nad sel teemal kohtunud haigekassa esindajatega, ning et teema saaks lahenduse, otsustatigi pöörduda sotsiaalministeeriumisse.
Ta jättis siiski ütlemata, kui paljudest patsientidest jutt käib ja kui suurt summat riigilt küsitakse.
Oma pöördumises tõstatab PERH küsimuse, kas vältimatu abi hõlmab endas vaid abi, mida patsient vajab juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada tema surma või püsiva tervisekahjustuse, või tähendab vältimatu abi mõiste ka seda, mida tuleb anda patsiendi olukorra hindamiseks.
«Praktikas tähendab see küsimust, kes maksab ravikindlustamata isikule osutatud tervishoiuteenuse eest siis, kui ta tuleb erakorralise meditsiini osakonda kaebustega, mis võivad olla tõsise haigestumise tunnusteks, kuid diagnostika käigus selgub, et terviseprobleem on lahendatav perearsti poolt või plaanilise raviga. Teisisõnu, kas tõsisele haigusele viidata võivate tunnustega patsient võtab erakorralise meditsiini osakonda pöördudes endale rahalise riski?» uuris PERH ministeeriumilt.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tasutakse ravikindlustuseta isikule osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.
Võlaõigusseaduse järgi võib aga patsiendilt tasu nõuda siis, kui tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. «Nende kahe sätte koosmõjul tundub, et vältimatu abi eest ei saa patsiendilt tasu nõuda, kuna tema eest maksab kas ravikindlustus või Eesti riik,» leidis PERH.
Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul kompenseerib haigekassa vältimatut arstiabi kõigile Eesti territooriumil viibivatele inimestele sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
Haigekassa annab hinnangu
«Muuhulgas on haigekassal kohustus tagada ressursside nõuetekohane kasutamine, millest tulenevalt tuleb meil hinnata teenuseosutaja esitatud raviarvete põhjendatust. Juhul kui raviarveid kontrollival haigekassa usaldusarstil tekib arvele kantud vältimatu abi osas täiendavaid küsimusi, siis palume tervishoiuteenuse osutajalt selgitusi,» rääkis Romanenkov.
Täpsustamist vajavaid arveid on tema sõnul väga vähe. «Osutatud tervishoiuteenust ei ole meil võimalik vastavalt kehtivatele õigusnormidele hüvitada teenuseosutajale juhul, kui selgub, et tervishoiuteenus ei vastanud vältimatu abi määratlusele, näiteks plaaniline haiglaravi,» möönis Romanenkov, kes ei täpsustanud, kui sageli seda ette tuleb.
Regionaalhaigla pöördus sotsiaalministeeriumi poole mai alguses, ent ministeerium ei ole tänaseni veel vastanud, sest analüüsib olukorda. Postimehele ei jaga ministeerium kommentaare enne, kui on vastanud haiglatele.