Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/09/3593737t1hf600.jpg)
Soomes ollakse mures, et nutiseadmete kiirguskahju lastele pole piisavalt palju uuritud.
Soome radiatsiooni- ja kiirgusohutusamet STUK loodab, et peagi viidaks läbi mõni teaduslik uuring nutiseadmete mõjust laste tervisele, kirjutab Yle uudisteportaal.
STUKil endal pole selleks aga vahendeid ning valitsuse kärbetega tuli neil sulgeda endi radiatsiooni biolabor. Mobiilside teenusepakkuja DNA andmeil aga kasutab Soome 6-12-aastastest lastest vähemalt 75 protsenti nutitelefone.
Nutitelefonid on suuremaks kiirgusallikaks kui tavatelefonid, sest kiirgavad ka siis, kui pole aktiivses kasutuses. Pole teada, kui suur on igapäevane kiirgushulk, millega lapsed kokku puutuvad või kuidas see nende tervisele mõjuda võib.
«Ka kõige üldisemad hinnangud pole praegu võimalikud puuduliku info tõttu. Me ei tea midagi kiirguse mõjust ega kitsamalt sellest, kui palju nutiseadmetes internetti kasutatakse. See oleks väga huvitav uurimisvaldkond,» ütles STUKi laboratoorsete uuringute juht Tommi Toivonen.
Täpsemalt – pole teada, millised on bioloogilised mõjud nutiseadmete kiirgusel laste tervisele.
«Pole tõendeid, et kiirgusel poleks mingit mõju. Teisest küljest, pole ka tõendeid vastupidise osas. Teaduslikku uurimist vajaks just pikaajaline mõju inimese tervisele,» selgitab Toivonen.
STUK otsib mooduseid, et taoline uuring kiiremas korras tehtud saaks. Praeguses olukorras on amet üsna kehvas seisus – eelseisval aastal tuleb neil silmitsi seista oma uuringute eelarve 80-protsendilise kulude kärpega.