Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rasvarakkude üllatav kaitsetoime

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Adipotsüüdid ehk rasvarakud on olulised keha energiatasakaalu hoidmisel, kuid California-San Diego ülikooli teadlaste uue uuringu kohaselt võivad nahaalused rasvarakkud nahka ka nakkuste eest kaitsta.

California-San Diego ülikooli meditsiinikooli dermatoloogiaprofessor dr. Richard Gallo ja tema kolleegid näitasid oma uuringu raames, et adipotsüüdid tootavad mikroobidevastase toimega peptiide, mis hoiavad patogeene eemal, kirjutab Medical News Today.

Ajakirjas Science avaldatud uuringu tarbeks katsetasid teadlased hiirte peal Staphylococcus aureus bakterit, mis põhjustab inimestel naha ja pehmete kudede nakkusi.

Teadlased valisid just selle bakteriliigi seetõttu, et varasemad uuringud olid tuvastanud selle esinemise naha rasvkihis. Nii tahtsid nad näha, kas see rasv aitab ennetada nahanakkusi.

Juba mõne tunni jooksul pärast seda, kui katsehiired puutusid kokku S. aureuse bakteriga, täheldasid teadlased märkimisväärset adipotsüütide hulga ja suuruse kasvu  infetseerunud piirkonnas.

Kõige üllatavamaks leiuks osutus samas see, et adipotsüüdid tootsid suurel hulgal mikroobidevastast peptiididi (AMP), mis on osaks immuunsüsteemi vastusreaktsioonist bakterite, viiruste ja teiste potentsiaalselt kahjulike pisikute hävitamiseks.

Dr. Gallo selgitas, et varem arvati, et kui nahk on saanud kahjustada, jääb organismi kaitsmine veremürgituse ehk sepsise eest puhtalt valgete vereliblede ülesandeks. Kuid nende rakkude kaasamine võtab tema sõnul aega ning nüüd on teada, et esmane kaitse tuleb hoopis rasva tüvirakkudelt. Varem ei olnud Gallo sõnul teada, et adipotsüüdid suudavad toota mikroobidevastaseid aineid.

Teadlased läksid oma katsega veel edasi. Nad võtsid hiired, kelle organism kas ei tootnud adipotsüüte või ei olnud võimeline tootma piisaval hulgal AMPsid, ning nakatasid neid taas sama bakteriga. Nii leidsid teadlased, et mõlema grupi hiirtel kujunesid välja rängemad nakkused, mis kinnitas varasemat leidu, mille kohaselt adipotsüüdid aitavad patogeene organismist eemal hoida.

Samas on AMPde hulk kahe teraga mõõk. Gallo selgitas, et kui madala AMPde, eriti nende ühe kindla liigi, CAMPide madala tasemega inimestel esineb sageli nahainfektsioone ja näiteks atoopilist ekseemi, siis liiga suure CAMPide hulgaga inimesi võib ohustada teistest suurem autoimmuunsete ja põletikuliste haiguste, nagu luupuse ja psoriaasi risk. Teisisõnu – kui mõõdukas kogus AMPsid aitab nahka nakkuste eest kaitsta, siis liiga suur kogus võib tähendada muid probleeme.

Analüüsides inimese adipotsüüte leidsid Gallo ja tema kolleegid, et nad toodavad samuti CAMPe. Lisaks leidsid nad, et rasvunud inimestel, kellel on rohkem adipotsüüte, on võrreldes normaalkaalus inimestega ka kõrgem CAMPide tase veres.

Dr. Gallo sõnul avab antud uuring uued võimalused uurimiseks ja raviks. Näiteks on võimalik, et praegu diabeedi ravis kasutatavaid ravimeid saaks kasutada ka naha immuunsuse turgutamiseks.

Tagasi üles