Riigikokku kandideeriva veresoontekirurgi Tiit Mereni hinnangul tuleks Eesti meditsiinisüsteem ümber vaadata, et see lähtuks riigi ja patsiendi huvidest, mitte kahe suurhaigla äriplaanidest.
Kirurg: Eesti meditsiini juhivad kahe suurhaigla äriplaanid
28. jaanuar 2015, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna ei juhi Eesti tervishoidu poliitikud, minister, valitsus, riigikogu ega haigekassa, vaid kahe monopoolsesse seisu mängitud haigla äriplaanid. Sotsiaalministeerium ja haigekassa lohisevad järele,» rääkis Meren meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee antud intervjuus.
«Tervishoidu tuleb optimeerida haigete huvisid silmas pidades, aga tegelikult peetakse silmas ainult haigla ja erialade ärihuvisid. PERHile ja kliinikumile on võrreldes keskhaiglate ja erakliinikutega antud konkurentsieelis ja nad tunnevad, et on selle mängu peremehed. PERH on võtnud nii suure eurolaenu, et selle teenindamiseks peab olema rahaline toodang. See tähendab, et ei lähtuta haigete huvidest, vaid vaadatakse üksnes rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid. Kui haige satub regionaalhaiglasse, vaadatakse teda kui objekti, kelle peal saab äriplaani maha mängida. Mida kallimat teenust saad haigele pakkuda, seda paremini täidad äriplaani,» lisas ta.
Meren tõi välja, et lähtuda tuleks reaalsest olukorrast ning seada esiplaanile haige ravihuvid.
«On vaja tõsist auditit, mis haigused on Eestis probleemiks, missugust haigete gruppi tuleb teenindada ja missugused on aktsepteeritud ravimeetodid. Meditsiini tuleb optimeerida riigi ja haigete vajaduste seisukohalt, mitte selle järgi, et kõik raviraha tuleks haigekassa kaudu PERHi või kliinikumi.»
Samuti märkis ta, et patsiendi omaosalus peaks meditsiinis kasvama, sest see paneb inimesed mõtlema. «Paljud inimesed, kel on omavastutus, küsivad arsti käest, miks olid need ja need uuringud vajalikud. Suured haiglad peaksid konkureerima patsiendi pärast võrdsetel alustel ja patsiendile näitama, et pakuvad kvaliteetset teenust ning haigekassale näitama, et teevad seda kõige mõistlikuma hinnaga.»