Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis tehti haruldane doonorneeru eemaldamine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Operatsioon. | FOTO: Scanpix

Tartu Ülikooli kliinikumis tehti 12. jaanuaril Eesti esimene laparoskoopiline doonorneeru eemaldamine siirdamiseks isalt pojale.

Dr Jaanus Kahu sõnul läks lõikus edukalt, kuigi lõikust komplitseeris anomaalse suubumisega retroaortaalne veen, kirjutab Kliinikumi Leht. «Neer käivitus koheselt. Kasutasime lõikuse ajal GelPort süsteemi, mis võimaldab käega assisteerida lõikuse ajal ja mida seetõttu peetakse alguses mõnevõrra ohutumaks variandiks. Teiseks võimaldab GelPort kohest neeru välja võtmist kõhust ja lühendab sellega sooja isheemia aega,» selgitas dr Kahu.

Transplantatsioonikeskuse juhataja dr Virge Palli sõnul on tänapäevase operatsioonimeetodi juurutamine Eestis hetkel väga oluline ka seetõttu, et uue rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse vastuvõtmisega on plaanis võimalike elusdoonorite ringi laiendada. Kui seni oli Eestis lubatud elusdoonorit kasutada vaid elundi siirdamiseks lähisugulasele ja abikaasale, siis uue seaduse jõustudes võivad doonoriks olla ka teised lähedased – sõbrad, kaugema astme sugulased, elukaaslased.

Esimene õnnestunud neerusiirdamine maailmas teostati 1954. aastal USAs, toona kasutati siirdamiseks geneetiliselt identselt kaksikvennalt pärinevat elundit. Esialgu tehti kõik doonorneerude eemaldamised nn lahtisel meetodil, laparoskoopiline doonornefrektoomia võeti esmakordselt kasutusele 1995. aastal USAs Baltimore's ning on tänapäeval enamikes riikides valikmeetodiks.

Eestis siirati surnud doonorilt eemaldatud neer esmakordselt 1968. aastal ja elusdoonori neer 1972. aastal. Kokku on Eestis teostatud 1047 neerusiirdamist, neist elusdoonorilt eemaldatud neeruga 115.

Tagasi üles