Haiglast koju saadetud naine kukkus uksel kokku

Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna sissepääs. Foto: Sille Annuk / Postimees

Facebookis kirjeldas Külli Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtus nähtud situatsiooni, kus rasketes valudes naine saadeti meditsiinitöötajate poolt koju.

«See, mida ma hetk tagasi nägin, vapustas mind päriselt ja ajas nutma,» kirjutas Külli oma Facebooki seinale eile pärastlõunal, olles ise TÜ Kliinikumi EMO ootejärjekorras.

«Meiega samas koridoris ootas koos oma õega abi noor naine. Viga oli vist seljas, sest ta hoidis kätt alaseljal. Ta liikus vaevaliselt – oli selgelt näha, et ta püüab vapper olla. Ta valud olid nii suured, et ta ei suutnud kuidagi olla. Mitmeid kordi käis ta sees – vist uuriti ja sai süsti valuvaigistit. Vahel käis õde küsimas, kas süst toimib – naine raputas pead. Imestasin, kui vapper ta on,» kirjeldas Külli EMOs nähtut.

Mõne tunni pärast tuli Külli sõnul arst rääkima, et valudes vaevlev patsient koju läheks, kuna kõik proovid on korras. «Öeldi, et võtku valuvaigistit, kui süda paha, siis iivelduse vastu rohtu. Noor naine ja tema sugulane (tundus, et õde) pani vaikselt läbi valu end riidesse ja hakkas tasakesi samm-sammult välisukse poole liikuma. Sinna ta kahjuks aga ei jõudnud, sest ta lihtsalt kukkus kokku,» vahendas Külli sündmuste käiku.

Külli avaldas muret, kui tähtsusetu on inimese tervis ning kuidas arstid tekitavad inimeses tunde, et patsiendid raiskavad nende aega ning et vastuvõtul käimine on tähelepanu lunimine. «Tunnen hetkel viha ja kurbust selle käigu pärast. Tulin hetkeks autosse, sest mul oli lihtsalt väga raske omi emotsioone valitseda. Oli ilmselge, et see noor naine vajas abi,» lõpetas naine emotsionaalsel toonil.

Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taeli sõnul on haiglal sotsiaalmeedias levivat postitust ühtpidi raske kommenteerida.

«Juhime tähelepanu asjaolule, et alati ei ole kõik nii, nagu see kõrvaltvaatajale tunduda võib. Inimesed on erinevad, nende kogemused on erinevad ja sellest johtuvalt tehakse erinevaid järeldusi. Haigla kinnitab, et kirjeldatud noorele naisele tehti EMOs vajalikud uuringud, talle osutati abi nii enne kui peale kirjeldatud situatsiooni, tema tervislik seisund ei vaja hospitaliseerimist.  EMO töötajad püüavad alati anda oma parima,» märkis Tael.

«Nii ajaleht kui kõrvalseisjad kommenteerivad juhtunut kõrvaltvaataja kirjelduse põhjal, olgem ettevaatlikud, sest see külvab segadust ja teeb palju haiget neile, kes oma tööd hästi teevad,» lisas Tael ning edastas, et kliinikum vabandab ebakõlade ja negatiivsete emotsioonide pärast.

TÜ Kliinikum kommenteeris oma Facebooki lehel EMO töökorraldust ja selgitas, miks peavad inimesed viibima ootealal, miks ei saa kohe saabudes arsti vastuvõtule, miks ja kuidas tekib ootejärjekord:

Alustame päris algusest. Erakorraline meditsiin on eriala, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks. Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ja haiglas erakorralise meditsiini osakond (EMO).

Erakorraline haige on eluohtliku või potentsiaalselt eluohtliku seisundiga patsient, kellel on hiljuti tekkinud äge terviseprobleem, trauma, mürgistus või muu vigastus. Seisundeid, mis ei ohusta elu, ravib perearst.

Kuidas määratakse erakorralise haige abivajamise kiirus ehk millised on EMO tööpõhimõtted?

EMOs teenindatakse patsiente vastavalt tervisliku seisundi raskusele, mitte osakonda saabumise järjekorras. Tervisliku seisundi hindamist ning selle alusel abivajamise kiiruse määramist nimetatakse triaažiks. Triaaži teeb vastava koolitusega triaažiõde, kes vajadusel konsulteerib EMO arstiga. Triaažiõde esitab olulisi tervist puudutavaid küsimusi ning vajadusel mõõdab vererõhku, pulssi, kehatemperatuuri jne. Kogutud andmete alusel määrab õde triaažikategooria ja vajadusel suunab ootesaali.

Teie triaažikategooriale vastav arstivisiidi ooteaeg võib pikeneda juhul, kui osakonna personal on hõivatud raskes seisundis patsientidega ja Teie seisund ei ole eluohtlik.

Osakonna personal teab, et ootamine ja teadmatus oma terviseseisundist on ärevust tekitav. Nad annavad endast parima, et ooteaeg oleks võimalikult lühike. Ootealal viibijad ei näe ega ole ka kursis sellega, mis toimub läbivaatus- ja jälgimisruumides.

Vabandame siiralt tekkinud ebakõlade ja negatiivsete emotsioonide pärast. Haigla töötajad teevad oma tööd pühendunult.