/nginx/o/2012/01/23/923784t1hd67c.jpg)
Tartu ülikooli stomatoloogia kliiniku emeriitdotsent Silvia Russak kirjutab Meditsiiniuudistes, et suuloputusvedelikku ehk suuvett kasutatakse nii suuõõne haiguste ennetusel kui ka täiendava ravivõttena põletikuliste protsesside puhul, peamiselt kaariese ja igemepõletike ennetusel ja ravis.
Suuloputusvedelikku on vaja kasutada:
Teada on, et kaaries kulgeb kiiremini puuduliku hügieeniga suuõõnes ja krooniline põletik igemetes võib ravi puudumise juures üle minna sügavamale limaskesta alusesse koesse. Kui ravi jääb puudulikuks või puudub täielikult, kahjustub hammaskond massiliselt kaariesesse ja süveneb põletik igemetes.
Kui hinnata suuveesid nende toime järgi, siis antiseptiliste vedelike toime seisneb nende võimes hävitada mikroobe. Hambaravis on kõige enam tuntud kloorheksidiin, mis lõhustab bakterite rakumembraani, takistab bakterite adsorptsiooni hambaemailile ja tungib läbi katu kuni hamba pinnani.
Eeterlikud õlid lõhustavad bakerite rakukesta ja mõjustavad ensüümide aktiivsust. Sellega saab takistatud bakterite adsorbtsioon hamba pinnale. Eeterlikud õlid eemaldavad bakterite endotoksiine ja omavad võimet tungida läbi hambakatu.
Kui rutiinsetele suuhügieenivõtetele lisanduvad antiseptikuid ja eeterlikke õlisid sisaldavad suuloputused, siis väheneb kalduvus kaariesese ja igemepõletike tekkeks. Selliste antimikroobse toimega loputuste efektiivsus igemevao bakterite vastu on suur, nende toime igemevaos püsib veel mitu tundi pärast loputust.
Mikroobide ladestus võib viia hamba väljalangemiseni
Kaariese ja igemepõletike, sealhulgas parodondi haiguste tekkepõhjuseks ja selle kulgu raskendavaks teguriks on hambapinnale ja igemetele tihedalt kinnitunud katt, mis sisaldab massiliselt mikroobide kolooniaid.
Katt ladestub suuõõnes erinevatele pindadele. Eristatakse hamba vabal pinnal olevat igemepealset ehk supragingivaalset ja igemevaos paiknevat ehk subgingivaalset mikroobide kogumit.
Rutiinsete hügieenivõtete puhul on olemas küll juurdepääs katule ja selle eemaldamise võimalus, kuid ebaregulaarsel hammaste harjamisel progresseerub mikroobiderikka katu hulk kiiresti, levides piki juure pinda juuretipu suunas. Esmalt moodustunud hambakatt on suhteliselt pehme ja eemaldatav. Katu koostisse aga lisanduvad süljest mineraalained, peamiselt kaltsiumisoolad. Katt tiheneb ja tekib hambakivi.
Iseloomulikeks kivi ladestumise piirkonnaks on valdavalt süljejuhade avanemise piirkonnad. Mineraliseerunud katt kinnitub tihedalt hambapinnale ning seda ei ole võimalik ainult hammaste harjamise abil eemaldada.
Igemevaos paiknev mikroobide ladestus soodustab igemete kroonilise põletiku ehk gingiviidi teket. Põletik progresseerub ning tekib kahjustus hamba kinnitussüsteemis. Moodustub igemetasku ja raskematel juhtudel luuline tasku. Sellega kaasneb hamba liikuvus, kinnitussüsteemi hävimine, mis hiljem võib viia ka hamba suust väljalangemiseni.
Hambakatt moodustub teatud etappidena. Esimeses etapis saab hamba pind kaetud sülje valkudega, kuhu kinnituvad ja koloniseerivad mikroobid, moodustades mikrokolooniaid. Sellel perioodil on regulaarsete hammaste harjamisvõtete abil veel võimalik pehme katt eemaldada ja hamba pinnad hoida puhastena.
Kuid järgmises etapis suureneb bakterite kolooniate hulk. Bakterite erinevate liikide suhteline vahekord sõltub teatud määral ka kasutatavast toidust sh. suhkrusisaldusest. Suhkrurikas toit on kaariest põhjustavatele mikroobidele (Streptococcus mutans) otseselt kasvulavaks. Eriti suur tähtsus suhkrurikkal katul on lapseeas, kus kaaries võib tekkida kiiresti.
Siia kuulub ka nn varase lapseea kaaries, kus kaaries kulgeb väga kiiresti, eriti magusate jookide, jogurtite kasutamisel. Kui väikelapse eas piisab veel katu eemaldamiseks pehme harja, vee ja lapsele mõeldud hambapasta kasutamisest, siis täiskasvanutel tuleb kasutada tõhusamaid vahendeid.