/nginx/o/2011/06/13/626210t1hbd6a.jpg)
Soomes töötava perearsti Helary Lainjärve sõnul toimub Eesti meditsiinis laristamine – uuringuid tehakse liiga kergekäeliselt ning perearstid saaksid palju odavamalt hakkama paljude haigustega, millega praegu tegelevad eriarstid.
Soome perearst: sellist laristamist nagu Eesti meditsiinis pole ma näinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lainjärv rääkis ajakirjale Perearst, et üldarstitöö Soomes erineb oluliselt perearstitööst Eestis. Näiteks tegeleb Soome üldarst paljude erinevate probleemidega põhjalikumalt ja kauem, samas kui Eesti perearst saadab raha vähesuse ja administratiivse ülekoormuse tõttu patsiente kergemini eriarsti konsultatsioonile, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
«Näiteks ei tuleks Soomes kõne allagi, et komplikatsioonideta alaseljavaluga patsient satub neuroloogi juurde. Umbes 80 protsenti sellistest vastuvõttudest, mida Eestis teeb neuroloog, teeb Soomes üldarst,» rääkis ta. «Neurokirurgi rida on, kui seljavalu korral on kahtlus kasvajale, diski prolapsile või spinaalstenoosile.»
Lainjärv rääkis, et on Eesti perearstidelt küsinud günekoloogiliste protseduuride kohta.
«Kui vaadata nimekirja, mida perearst peaks tegema, siis see sisaldab kõike, mis Soome üldarstilgi, aga tegelikult teevad günekoloogilisi läbivaatusi vähesed,» märkis ta. Üheks põhjuseks pidas ta seda, et Eestis on günekoloogid patsiendile suhteliselt kergelt kättesaadavad.
Lainjärve sõnul öeldakse küll, et raha pole, aga sellist laristamist, nagu on Eestis, pole ta Soomes kohanud.
«Laristamine on näiteks see, kui käiakse psühhiaatri juures ainult retsepti pikendamas. Võiks olla nagu Soomes, et esmast depressiooniravi alustab perearst ja vaid siis, kui on raske depressioon või komplitseeritud juhtum, saadab perearst patsiendi psühhiaatri juurde,» tõi ta näiteks.
«Teine näide on nahahaigused. Miks peaks nahaarst tegelema impetiigo, sügeliste, urtikaaria, seborroilise dermatiidi jms lihtsate nahahaigustega? Väidan, et sellised patsiendid moodustavad Eestis lõviosa nahaarstide vastuvõttudest,» lisas perearst.
«Ärgem unustagem silmaarste, kes Eestis tegelevad tavaliste viiruslike konjuktiviitidega või määravad kuivale silmale kunstpisaraid. Veel võib laristamise näitena tuua, et Eestis pannakse mõnikord liiga kergekäeliselt proteese, eriti põlveproteese,» märkis ta.
Veel võib Lainjärve sõnul näiteks tuua erakorralise meditsiini osakonnad, kus tehakse liiga palju uuringuid.