Terviseamet hoiatab puugihooaja eest

Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), pildil on täissöönud puuk. Foto: Elmo Riig / Sakala

Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 125 puukborellioosijuhtumit, mistõttu soovitab terviseamet jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest.

Mullu registreeriti Eestis 1289 puukborellioosi ja 83 puukentsefaliidijuhtumit. Kuigi puukentsefaliidijuhtumite arv oli viimase 15 aasta madalaim, on borellioosijuhud alates 2008. aastast jäänud ühe-kahe tuhande vahele aastas, vahendab terviseamet.

Puugihooaeg algas aprillikuust ja kestab oktoobrikuuni, kui mahe talv seda ei pikenda. Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses, teatab amet. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.

Ameti sõnul on ohustatud ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.

Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha.

Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst. Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli – on vaja teha kolmas kaitsesüst – või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole süsti saamiseks.

Kuigi terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, jõuab kiirvaktsineerimist veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust. Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Ameti sõnul võib puukentsefaliidi viirusega nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, kuid puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.