/nginx/o/2013/11/05/2599528t1h9865.jpg)
Tänapäeval oskab igaüks ilmselt nimetada mõnd inimest, kes veedab pereõhtusöögid ja kohtumised sõpradega ninapidi oma telefonis või lõpetab iga vaidluse Google’i otsinguga. Kuigi mobiilisõltuvus võib esialgu kõlada justkui naljana, on see tegelikult tõsine ja üha kasvav probleem, millega võitlemiseks saadetakse inimesi ka ravile.
Nimelt on nomofoobia ehk hirm oma mobiiltelefonist eemal olemise ees tunnistatud piisavalt tõsiseks probleemiks, et saada võõrutusravikliinikusse, kirjutab Shape.com.
Üks sellistest kliinikutest on The Ranch, mis asub USAs Tennessees – seal pakutakse mobiilisõltlastele eriprogrammi ning nende sõltuvust peetakse seejuures sarnaseks kompulsiivse ostlemise ja teiste käitumuslike sõltuvustega.
Baylori ülikooli uuringu järgi veedavad naistudengid keskmiselt kümme tundi päevas oma mobiiltelefoni vahendusel muu maailmaga suheldes – peamiselt internetis surfates ja saates üle saja tekstisõnumi päevas. Nii veedavad nad oma mobiilse sidevahendi seltsis rohkem aega kui sõpradega. Huvitaval kombel tunnistas tervelt 60 protsenti selle uuringu raames küsitletutest ka ise, et on oma mobiiltelefonist sõltuvuses.
Terapeudi ja sõltuvuseksperdi Paul Hokemeyeri sõnul põhjustab mobiiltelefoni kasutamine nn. heaoluhormoonide serotoniini ja dopamiini eritumist meie ajus, pakkudes kohest rahuldust sarnaselt sõltuvusainetega.
Ning Hokemeyeri hinnangul võib mobiilisõltuvus olla märgiks mõnest tõsisemast probleemist. «Obsessiivne ja kompulsiivne nutitelefoni kasutamine on peidus olevate käitumuslike tervise- ja isiksuseprobleemide sümptomiks,» selgitas ta.
«Mis juhtub, on see, et inimesed, kes kannatavad depressiooni, ärevuse, traumajärgse stressi ja sotsiaalsete probleemide käes, haaravad oma sisemise ebamugavuse leevendamiseks väliste vahendite järele. Kuna tehnoloogia mängib meie eludes sedavõrd tähtsat rolli, on nutitelefonid muutunud sobivaks abivahendiks.»
Ent see, mis tundub esialgu pakkuvat lahendust probleemidele, teeb need samad probleemid pikemas perspektiivis veelgi hullemaks. «Nad haaravad oma telefonide järele selle asemel, et suhelda lähedaste inimestega,» selgitas Hokemeyer.
Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on tõelise mobiilisõltuvusega? Kui tunned, et oled õnnelikum telefonis sõnumeid saates või Facebooki/Instagrami uudisvoogu sirvides, kasutad telefoni tundide kaupa, ei saa oma lemmiku ekraanist eemal hoida ka siis, kui oled tähtsal töökohtumisel või autoga sõites või kui lähedased inimesed on sinu telefonisõltuvuse üle kurtnud, siis, ütleb Hokemeyer võib tegemist olla kliinilise sõltuvusega.
«Kui sa arvad, et sul on probleem, siis suure tõenäosusega ongi,» selgitas ta.
Mida siis teha? Hokemeyer soovitab seada mobiilikasutusele alustuseks selged piirid, lülitades selle õhtuti kindlal kellaajal välja ja hommikuti jälle kindlal ajal sisse. Samuti võiksid jälgida, kui palju aega sa veedad oma telefoni või tahvelarvutit kasutades. Ning pane endale meeldetuletus, mis vähemalt iga paari tunni tagant annab märku, et võiksid teha 15-30-minutilise ekraanipausi.
Viimasena soovitab ekspert jälgida teadlikult oma mõtteid ja tundeid ning panna tähele, kuidas sa oma esmaste emotsioonide eest põgened või siis nendega hakkama saad.