Täiskasvanute hambaravi saab 12 miljonit aastas

Foto: SCANPIX

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel valminud Emori uuring näitas, et kõige rohkem on Eesti elanikud tohtritest rahul hambaarstiga, ent soovitusliku sagedusega ehk vähemalt kord aastas käib hambaarsti juures endiselt liiga vähe inimesi. Ülejärgmisest aastast on siiski lootust, et riik hakkab hambaravi mingil kujul hüvitama.

Nimelt selgus, et hambaarsti külastab iga-aastaselt alla poole ehk 43 protsenti elanikest ning see näitaja ei ole viimaste aastate jooksul muutunud. Kõige kõrgem on hambaarsti külastanute osakaal 15-19-aastaste seas, kelle hulgast on viimase aasta jooksul hambaid ravimas käinud 66 protsenti. Ning mida vanem inimene, seda suurem on tõenäosus, et tema viimane hambaarstivisiit jääb kaugemasse aega.

Vähemalt kord aastas hambaarsti külastamist takistavad kõige sagedamini majanduslikud põhjused – seda tõi välja 45 protsenti neist, kes polnud viimase aasta jooksul hambaarsti juures käinud.  

Neist inimestest, kes polnud viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures käinud, käisid seal ligi pooled kuni kaks aastat tagasi, ligi kolmandik kolm kuni üheksa aastat tagasi ning üle kümnendiku kümme või enam aastat tagasi.

Kui möödunud aastal ja veel selle aasta alguses oli palju juttu erinevatest võimalustest majanduslanguse ajal kaotatud hambaravihüvitiste taastamiseks ning ühe stsenaariumina kõlas toonase tervise- ja tööministri Urmas Kruuse idee kehtestada 2016. aasta jaanuarist hambaravihüvitis pensionäridele ja vähekindlustatutele, kes on kõige suurem riskirühm, siis nüüd räägib sotsiaalministeerium alles 2017. aastast.  

Nimelt vähenes 2009. aasta 1. jaanuarist alates oluliselt hambaravihüvitiste saajate ring. Praegu kehtivad rahalised hüvitised hambaravi eest – 19 eurot aastas – rasedatele, alla üheaastase lapsega emadele ning pensionäridele.

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev kinnitas, et praegu on väljatöötamisel täiskasvanute hambaravi hüvitamise programm, millele eraldatakse alates 2017. aastast ligi 12 miljonit euro aastas. Samas ei osanud ta veel öelda, kellele ja mis ulatuses hambaravi hüvitama hakatakse.

«Praegu me oleme kokku leppinud, et me hakkame selle rahanumbri raames, mis meil on ees, välja töötama mõistlikumat lahendust, mis pakuks probleemile kõige rohkem leevendust. 2017. aasta 1. juulist peaks see programm rahastuse taha saama,» rääkis Vassiljev.

Ta lisas, et teaduspõhist lähenemist kasutades üritatakse jõuda selle rahaga kõige parema tulemuseni, kuid loomulikult vaadatakse, kas kuskilt on võimalik leida ka täiendavaid vahendeid.

Ehkki ministri välja käidud summa on väiksem kui see, mis kulutatakse praegu laste hambahaiguste ennetusele ja ravile, on see siiski oluliselt suurem praegu täiskasvanutele kulutatavast. Nimelt kulus täiskasvanute hambaravihüvitistele mullu kokku 1,88 miljonit eurot, samas kui laste eest maksis haigekassa kokku 16 miljonit eurot.

Sel aastal küsiti uuringu raames esmakordselt muu hulgas, missugune on inimeste teadlikkus ja kogemus seoses laste hambaraviga. Selgus, et kuigi enamik teab, et kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi tasuta, on teadmatuid üle kümnendiku.

Ligi 70 protsenti vastanutest oli viimase aasta jooksul lapsega hambaarsti juures käinud või oli noor iseseisvalt hambaarsti külastanud, kuid huvitaval kombel ei osanud viiendik lapsevanematest öelda, kui tihti nende lapsed hambaarsti juures käivad.