/nginx/o/2015/07/17/4288281t1h6f4b.jpg)
Eelmisel aastal kutsuti kiirabi keskmiselt igale viiendale Eesti elanikule, mis teeb 1000 elaniku kohta 202 kiirabi väljakutset.
Mullu kutsuti kiirabi keskmiselt igale viiendale Eesti elanikule
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
17. juuli 2015, 20:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abi said 94 protsenti kiirabi väljakutsujatest, selgub tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud statistikast. Ülejäänud juhtudel väljakutse kas tühistati enne kiirabi kohale jõudmist, oli tulemuseta ehk abivajajat ei leitud või toimus isiku surma konstateerimine.
Kui maakondade lõikes on väljakutsete üldarv 1000 elaniku kohta võrreldes 2013. aastaga olenevalt piirkonnast nii kasvanud kui ka kahanenud, siis Eestis tervikuna oli kiirabi väljakutseid pisut alla protsendi vähem. Kiirabi väljakutsete arvule on mõjunud 2013/2014. aasta vahetusel toimunud kiirabi ümberstruktureerimine.
Enim on kiirabi väljakutsete arv võrreldes aasta varasemaga vähenenud Hiiu- ja Põlvamaal, kasvanud seevastu Rapla- ja Valgamaal. Kõigis neis maakondades on toimunud kiirabiteenuse osutaja vahetused. Samuti on pisut suurenenud väljakutsete arv Tallinnas ja Tartus.