Mis vahe on toiduallergial ja toidutalumatusel?

Foto: Allergofood

Toiduallergiat ning toidutalumatust aetakse sageli segamini või ei tehta neil üldse vahet. Mõlemal juhul näevad inimesed ühe põhilise lahendusena toiduaine vältimist.

Kuigi esmased sümptomid võivad tunduda sarnased, on tegemist täiesti erinevate haigustega ning mõlemal juhul on ka lahendused erinevad. Kui allergia puhul võib ainuüksi lõhn tekitada ülitugeva reaktsiooni, saab talumatuse korral toiduainet sageli väiksemas koguses ikkagi tarbida.

Inimese organismi kaitseb väliskeskkonna eest immuunsussüsteem, kuid vahel teeb see oma tööd liiga agaralt ning reageerib mõne toiduaine suhtes üle – see väljendubki toiduallergiana. Söömisel peaks meie organism toidu ilusti omandama ja seedima, kuid toiduallergia korral võtab immuunsussüsteem toitu kui vaenlast ning hakkab vastu töötama. Toiduallergia võib väljenduda erinevates organites, nii seedetraktis, nahal kui ka limaskestadel. Näiteks lapsepõlves on nahalööve kõige tüüpilisem toiduallergia väljund. Toiduallergia ongi kõige sagedasem imiku- ja väikelapseeas. Koolimineku ajaks on lapsed toiduallergiast enamasti välja kasvanud. Täiskasvanueas on toiduallergiad harvemad, kuid tõsisemad ning kestavad tavapäraselt elu lõpuni. 

Toidutalumatus on mehaaniline seedimishäire, kui inimesel puuduvad mõne kindla toiduaine lagundamiseks vajalikud vahendid. Kõige enam levinud häired on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Haigus võib väljenduda kergest kõhuvalust ja gaasidest kuni kõhulahtisuse, kõhukrampide ja veritseva väljaheiteni. Toidutalumatus on enamasti kaasa sündinud ja välja ravida seda pole võimalik, küll aga on näiteks laktoositalumatuse kergendamiseks olemas asendusravi laktaasiga. 

SÜMPTOMITE ÜLEVAADE

Kuigi toiduallergial ning toidutalumatusel võivad olla sarnased sümptomid, on tegemist erinevate haigustega ning toiduallergia on neist kahest mõnevõrra tõsisem. 

Haiguse iseloom: toiduallergia

• tuleb tavaliselt äkki
• võib esile kutsuda ka väike kogus toitu
• tekib alati toiduallergeeni söömisel
• võib olla eluohtlik

Haiguse iseloom: toidutalutamtus

• ei ilmne üldjuhul ootamatult
• tekib enamasti vaid suurema ja sageda teatud toidu tarvitamise tagajärjel
• tavaliselt ei ole eluohtlik

Sümptomid: toiduallergia

• lööve, nõgestõbi või nahasügelus
• hingamisraskused
• valu rinnus
• eluohtlik süsteemne ehk anafülaktiline reaktsioon: järsk vererõhu langus, raskendatud neelamine või hingamine
• iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine

Sümptomid: toidutalumatus

• gaasid, krambid või puhitus
• kõrvetised
• peavalu
• ärrituvus või närvilisus