Meestearst Margus Punab keeras Metsaülikoolis välja pakutud teema «Mis on eesti mehel viga?» ümber, küsides, kas üldse on midagi viga. Viimase sajandi jooksul on küll arenenud riikides meeste testosteroonitase ja viljakusnäitajad kiiresti langenud, aga Eesti mehed eristuvad Euroopa kontekstis oma väga hea bioloogilise baasi poolest.
Kui taasiseseisvumise järel halvenesid meeste tervisenäitajad tunduvalt rohkem kui naistel, näiteks oodatav eluiga sünnimomendist oli enam kui 12 aastat lühem kui eesti naistel, siis viimase kümne aasta jooksul on meeste oodatav eluiga Eestis kasvanud kuue ja naistel kolme ja poole aasta võrra.
Doktor Punab tõi tervisemõõdikuid kaardistades välja, et kiire positiivne edenemine, mis on unikaalne kogu maailma kontekstis, on eesti meeste tervise puhul nähtav eelkõige viimase viie aasta jooksul.
Meeste suuremate negatiivsete näitajate kohta, nagu enesetapp, autoavarii, uppumine, tapmine, küsis Margus Punab, kas need on surma sisulised põhjused. Tema arvates on tegelik põhjus sotsiaalses või vaimses distressis. Meeste enneaegne psühholoogiline ja füüsiline kulumine viib noored destruktiivse käitumiseni või hoolimatuseni nii iseenda (tervise) kui ka kaaskodanike suhtes; vananedes endoteliaalse patoloogia /veresoonte kahjustuse tekkele. Selleni viib krooniline stress ja krooniline põletik.
Punabi sõnul sõltub tervis kõige enam sünnipärastest (geneetilistest) eeldustest, aga lisaks sellele ka elukeskkonnast, sotsiaalsest staatusest / n-ö kontrollist oma elu üle, sotsiaalsetest sidemetest, inimese eluviisist, tervishoiu tasemest ja kättesaadavusest.
Doktor Punab tunnustas riiki suitsetamise poliitika osas, kuna Tervise Arengu Instituudi uuringud näitavad, et 20 aastaga on rohkem kui kaks korda vähenenud suitsetamine näiteks 16–24-aastaste meeste seas. Haridustase mõjutab ka suitsetamist/sellest loobumist. Haridusastmete ja suitsetamisharjumuse korrelatsiooni võrreldes tegi Margus Punab järelduse, et haritud inimene ei suitseta!
Põhiteema – mis on eesti mehel viga? – juurde pöördudes, tõi Punab parafraasina välja: «Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi!»
Meeste tervisebuumi jätkumiseks peab ta oluliseks ühiskonna stabiilsust ja tasakaalustatud arengut, väärtushinnanguid, haridustaseme ja terviseteadlikkuse kasvu ning tervisekäitumise (riiklikku) mõjustamist: alkoholireklaami keeldu ja alkoholi kättesaadavuse piiramist. Ühe lahendusena pakub ka sookvootide kehtestamist alates gümnaasiumitasemetest, kuna testosteroonipõhine ühiskonnakorraldus on mööda saanud.