Erahaiglad viisid tervishoiu rahastamise komisjoni ette

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsiendile on oluline kiire arstiabi.
Patsiendile on oluline kiire arstiabi. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Euroopa Komisjon menetleb Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu kaebust riigihaiglatele ebaseadusliku riigiabi andmise kohta, asetades liidu hinnangul kahtluse alla Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi seaduslikkuse.

Liidu teatel viitab Euroopa Komisjoni esmane arvamus sellele, et haigekassa rahastamine puhul võib olla võimaliku ebaseaduslik riigiabi, kirjutab BNS. Euroopa Komisjon küsib Eestilt vastuseid tosina lehekülje pikkusele täiendavale küsimustikule.

Eratervishoiuasutuste liidu teatel jagab haigekassa igal aastal tervishoiuasutustele ravi rahastamise lepingutega kopsakaid rahasummasid, 2015. aasta eelarve ulatus üle 900 miljoni euro. «Ravi rahastamise lepinguid sõlmides ning toetusi jagades on haigekassa eelistanud haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid haiglaid, see on riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega haiglaid,» ütleb liit.

Eratervishoiuasutuste liidu juhatuse liikme doktor Ivo Saarma sõnul on pikalt kestnud olukord, kus osale tervishoiuasutustele jagatakse haigekassa lepingumahtu konkursi korras, piiratud ulatuses ja vähempakkumisena, samas kui teistega sõlmitakse lepingud automaatselt, ilma kaalumiseta ja mingisugust vähempakkumist seal ei toimu, kusjuures  just need raviasutused saavad massiivselt riigiabi.

Eelviidatud probleemidele on varem tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui konkurentsiamet, kuid rahastamissüsteem on jätkuvalt muutmata.

Erahaiglate kinnitusel võib tekkinud olukorra näol olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 tähenduses.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liitu Euroopa Komisjoni menetluses esindava Eversheds Ots & Co vandeadvokaadi Risto Rüütli sõnul on Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt igasugune liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutav konkurentsi kahjustav riiklik abi keelatud ning selleks, et riigiabi andmine oleks üksikul erandjuhul lubatud, tuleb kavandatavast abi andmisest Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada, mida aga Eesti ei ole teinud. Rüütli sõnul otsustab Euroopa Komisjon igal üksikjuhtumil eraldi, kas riigiabi andmine oleks lubatud.

«Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu kaebuse ajendiks on haigekassa nõukogu otsus, millega järsult ja põhimõtteliselt muudeti ravi rahastamise lepingute sõlmimise tingimusi eesmärgiga eelistada riigihaiglaid. Tagajärjena tekkis terve rida vaidlusi rahata jäänute ja haigekassa vahel,» ütles Eversheds Ots & Co partner Rando Maisvee, kes esindab ja nõustab Eesti Eratervishoiuasutuste Liitu Euroopa Komisjoni menetluses.

Maisvee lisas, et kui Euroopa Komisjoni hinnangul on haigekassa jaganud raha Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele mittevastavalt, tuleb ebaseaduslik riigiabi koos intressidega tagasi maksta. «Arvestades haigekassa hüvitiste suurust ning võimaliku ebaseadusliku praktika pikkust, on tegemist kolossaalsete summadega, mis võivad ulatuda lausa miljarditesse eurodesse,» ütles Maisvee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles