Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mehed ühinesid võitluseks eesnäärmevähi vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesnäärmevähi patsiendiorganisatsiooni asutaja Kalev Lehtla ja Uroloogide seltsi esimees dr Toomas Tamm | FOTO: Sander Ilvest

Vähidiagnoosiga mehi ajendas ühendust looma seisukoht, et Eestis puudub süsteem vähihaigete meeste toetamiseks.

«Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi,» rääkis vastse patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.

«Kui arst mulle esmakordselt diagnoosi teatavaks tegi, oli esimene mõte see, et nüüd tuleb asjad pakkida ja surmaks valmistuda,» rääkis Lehtla. «Mu lapsed olid toona väikesed ja hirm oli suur, sest praegused keskealised pärinevad ju ajast, mil vähk oli kindel surmahaigus,» lausus ta.

Diagnoosile eelnes täiesti juhuslik kokkupuude alternatiivmeditsiiniga, kus Lehtlale öeldi, et tema energiad on täiesti paigast ära. «Nii kardinaalse väljenduse peale ei jäänud muud üle, kui arsti juurde minna. Kes teab, kui kaua muidu veel aega mööda oleks läinud,» sõnas ta.

«Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse umbes 1000 uut juhtu,» rääkis uroloogide seltsi juht doktor Toomas Tamm.

«Neist neljal protsendil diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud oluliselt rohkem ära teha, kui patsient oleks meie juurde jõudnud varem.»

Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi avastamise keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus ilma sümptomiteta. «Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut pikalt edasi. Aga kui juba tekivad häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient meie juurde satub, võib olla liiga hilja,» kinnitas ta.

Kalev Lehtla eelistas toona keemiaravile kohest lõikust, mis õnnestus täielikult: «Ma olin jälle täiesti terve, kuigi operatsioonile eelnenud suvekuudel valmistusin surmaks.»

Paraku tuli uus diagnoos kolme aasta eest ning siis oli olukord juba ohtlikum: vähisiirded olid vaagnas ja selgroos ning andsid tunda valudena puusaliigeses. Järjekordse eduka eemaldamise tulemusena elab Lehtla praeguseks juba pool aastat taas ravimiteta, kuid mitu kiiritust ei luba teha järske liigutusi.

Eesnääre asub sügaval vaagnas, põie all, oluliste närvide sõlmpunktis. Erinevalt naiste rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutest ei oleks eesnäärmevähi sõeluuring Tamme sõnul piisavalt efektiivne.

«Sõeluuringute eeldus on see, et protseduur on vähe invasiivne ehk lihtsasti teostatav ning analüüs annab võimalikult kindlad vastused,» ütles ta. Eesnäärme põhjalikuks kontrollimiseks tuleks võtta koeproov, mis on äärmiselt ebamugav protseduur, ning paraku ei saa analüüside põhjal ka kindlalt väita, millised muutused organismis on toimunud.

«Kõik muutused ei tähenda alati vähki ning sedasi tekiks üleravimise oht inimese puhul, kellel ei pruugiks kasvaja kunagi avalduda.» Lisaks teavitustööle ajendas Lehtlat patsiendiorganisatsiooni looma ka halb isiklik kogemus.

«11 aastat tagasi vähidiagnoosist teada saades selgus, et mul ei olegi oma murega kuhugi pöörduda, et ma ei kuulu justkui ühtegi Eestis olemas oleva tugiorganisatsiooni sihtgruppi,» sõnas Lehtla. «Loomulikult olin rääkinud arstidega ja nemad teevad oma tööd parimal võimalikul viisil. Kuid puudus võimalus inimlikult selgitust, tuge ja abi saada.»

«Maailmas on tohutult palju infot ja arutelu eesnäärmevähi ja üldse meeste tervise teemal, kuid Eestis see praktiliselt puudub,» jätkas Lehtla. «Ühingu eesmärk on kindlasti tõmmata rohkem tähelepanu mitte üksnes eesnäärmevähile, vaid meese tervise temaatikale laiemalt. Arstide igapäevane töö on haiguste ravimine, aga miks ei võiks ka Eestis olemas olla inimeste organisatsioon, kes nende tegevust toetab.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogi Helis Pokkeri sõnul on organisatsioon sisuliselt patsiendi hääl ühiskonnas. «Paljusid haiguste vältel ette tulevaid küsimusi ja probleeme on hea arutada lisaks raviarstile ka patsientidel omavahel. See pakub lisatuge nii haigetele kui nende lähedastele. Patsiendi jaoks on oluline tunda, et ta ei ole üksi.»

Arenenud riikides on Pokkeri sõnul selliste organisatsioonide praktika igapäevaelus tunduvalt suurem: «Läbi selliste ühenduste on võimalik paremini organiseerida patsientidele ja lähedastele nii meditsiinilist kui mittemeditsiinilist koolitust ja nõustamist. Samuti on patsiendiorganisatsioonid kaasatud uute ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse korraldamisel.»

Eesnäärme tervist on kõige lihtsam kontrollida vereanalüüsiga, mida saab paluda oma perearstilt. «Analüüsi võiks ära teha kõik mehed vanuses 50–55. Esimene tulemus lubab oletada haigestumisriski tulevikus ja planeerida. kui sageli peaks testi kordama. Kui peres on juba esinenud eesnäärmevähki, tuleks end kontrollida juba 40. eluaastates,» soovitas Tamm.

Tagasi üles