HIVi levik seksuaalsel teel on Eestis hoogu juurde saanud

Noored kasutavad kondoomi liiga vähe. Foto: SCANPIX

Kuigi noorte teadlikkus sellest, et kondoom kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste(sealhulgas HIV) eest, teadmiste ja käitumise vahel on siiski lõhe.

Esimeses vahekorras ollakse kondoomi kasutamisega hoolikamad kui hiljem. 19-24-aastastest kasutas juhuvahekorras alati kondoomi 51% ja püsipartneriga 14%, mis tähendab, et suur osa noori riskib suguhaiguste ja HIV-i nakatumisega.

HIV-nakkus levis epideemia algusaegadel eelkõige viirusega saastunud süstalde ühisel kasutamisel. Viimastel aastatel on HIVi levik seksuaalsel teel aga hoogu juurde saanud. Kuna HIV-i seostatakse Eestis suuresti süstivate narkomaanidega, ei hinnata HIV nakkuse saamise ohtu eriti suureks.

Eestlaste seas on enim neid, kes ei usu, et nende partneril on HIV või mõni muu suguhaigus (eestlased 31,69%, venelased 22,9%) 2012. aastal avaldati esmakordselt andmeid HIV-nakatumise viiside kohta Eestis. 40,6% nakatunutest ütles, et ta tõenäoliselt nakatus seksuaalsel teel, 22,5% vere kaudu (süstimisel) ja 35,6% juhtude puhul on nakatumise allikas teadmata.

Kondoomi kasutuse osas rahvuste vahel olulist vahet ei ole, küll aga erinevad põhjused. Vanuse kasvades minnakse sageli kondoomilt üle pillidele. Eestis kasutas pille rasestumisvastase vahendina 24% 16-18-aastastest ja 37% 19-24-aastastest noortest ning kondoome 75% 16-18-aastastest ja 55% 19-24-aastastest, kes on vahekorras olnud. Eestlaste seas on enim neid, kes loobuvad kondoomist seetõttu, et kasutavad muid rasestumisvastaseid vahendeid (eestlased 33%, mitte-eestlased 12%). Kondoomi kasutamisest loobumine võib olla seotud sellega, et kondoomi kasutati ka varem peamiselt raseduse vältimiseks ja suguhaiguste vältimine polegi kunagi tundunud oluline. Kuna nii HIV-l kui ka paljudel suguhaigustel ei ole nähtavaid sümptomeid, võidakse riski konkreetse partneri puhul alahinnata. Suguhaigused ongi kõige enam levinud vanusegrupis 19-24, mis on seostatav vähenenud kondoomikasutusega.