Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

WHO: töödeldud liha põhjustab tervisele ohtu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Sealiha.
Sealiha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Töödeldud lihas võivad aja jooksul moodustuda vähkitekitavad ained, mistõttu tasub selle söömist piirata ning eelistada taimseid toite.

Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste vähiuuringute keskus (IARC) avaldas täna aruande terviseriskidest töödeldud liha söömisel - nimelt võib sage töödeldud lihatoodete tarbimine soodustada kasvajate teket.

«Liha sisaldab erinevaid komponente ning võib sisaldada kemikaale, mis moodustuvad liha töötlemise või küpsetamise käigus,» selgitas WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Näiteks kantserogeensed kemikaalid, mis moodustuvad lihatöötlemise käigus on nitrosoühendid, aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning heterotsüklilised amiinid.

Keskuse eksperdid tuvastasid, et punase liha (töötlemata sea-, veise-, vasika- või lambaliha) sage tarbimine on tõenäoliselt vähkitekitava toimega, sest piiratud tõendid näitavad seost lihatarbimise ning vähi tekkepõhjuste vahel. Seost täheldati peamiselt kolorektaalse vähi (käär- või pärasooles arenev vähkkasvaja – toim) tekkega, ent ka kõhunäärme- ja eesnäärmevähiga.

Punasest lihast eraldi arvestati ka töödeldud lihatoodete mõju – nende all peetakse silmas soolatud, kuivatatud, suitsetatud või muul viisil maitse või säilivusaja parandamiseks käideldud lihatooteid.  Selgus, et ka töödeldud lihatööted  klassifitseeruvad inimestele vähkitekitava toimega toodete alla – IARC'i andmetel on piisavalt tõendeid, et töödeldud liha sage tarbimine põhjustab pärasoolevähki.

Reinapi sõnul hindab IARC tuginedes varasematele teadusuuringutele, kas on piisavalt tõendeid, et mingi aine on vähkitekitav. Kokku on sel puhul neli kategooriat: inimestele kantserogeenne, tõenäoliselt inimestele kantserogeenne, mitte klassifitseeritud kui inimestele kantserogeenne ning tõenäoliselt mitte kantserogeenne.

«IARC ei hinda, kui suur on mõju ja risk ning sellest tulenevalt võivadki ühte kategooriasse sattuda nii tubakasuits, alkohol, plutoonium ja teised ained, millel on väga erinev ohtlikkuse tase. Kokku on IARC määranud 117 kantserogeenset ainet, nüüdsest ka siis töödeldud liha,» selgitas Reinap.

Uuringud näitavad ka tendentsi, et aktiivsed lihasööjad kipuvad vähe tarbima taimset toitu, kuigi seda võiks lihasöömisele eelistada. Soolevähi riski vähendamiseks soovitatakse süüa mitte enam kui 500 grammi punast liha nädalas. Samuti võiks töödeldud liha tarbida võimalikult vähe. Vähiuuringute keskuse eksperdid järeldavad, et iga 50-grammine töödeldud liha portsjon päevas suurendab riski vähi tekkeks kuni 18 protsendi võrra.

«Risk vähi tekkeks on võib jääda väikseks, kuid ajapikku tarbitud kogusega aina suureneb,» ütles uuringu vedaja dr Kurt Straif ning lisas, et kuna töödeldud liha tarbijate hulk on suur, on ohtudest teavitamine oluline eelkõige rahvatervise seisukohalt.

«Need uuringud toetavad täiendavalt soovitust, et liha tarbimist võiks vähendada,» ütles IARC'i  juht Christopher Wild.

Lihale annab iseloomuliku punase värvuse heem ja see võib olla ka üheks võimalikuks põhjuseks, miks rohke lihatarbimine seedetrakti kahjustab. Lisaks sellele võivad vähkitekitavad ained moodustuda ka siis, kui liha töödeldakse seda suitsutades, kuivatades või soolates.

Suurbritannia toidu-uuringute instituudi juhi dr Ian Johnsoni sõnul on seos töödeldud liha ning soolevähi vahel küll olemas, ent selle mõju on suhteliselt väike ning puudulikult määratletud. «On kohatu väita, et töödeldud liha tarbimise ohud võrduvad samaga, mida põhjustab näiteks tubakasuits,» ütles ta.

Liha nõuandekomitee ekspertrühma liige Robert Pickard lisas, et ükski toit pole võimeline olema ainuke tegur vähi tekitamisel. «Peamiseks prioriteediks vähiennetusel peaksid olema pigem suitsetamisest loobumine, normaalkaalu hoidmine ning alkoholitarbimise vältimine,» lisas ta.

Tagasi üles