Hammaste tervise kuu üks eestvedajaid, Kliinik 32 ortodont ja Eesti Ortodontide Seltsi president dr. Katri Herman märkis, et ligi 90 protsendil elanikkonnast võib esineda mõni hambaasendi häire. «Need ei ole ainult esteetilised mured, vaid ka funktsionaalsed mured, mis võivad väga olulisel määral mõjutada kogu hambakaart ja suu tervist tervikuna,» sõnas dr. Katri Herman.
Ta tõi näite, et kui üks hammas on puudu, hakkavad tühja koha täitmiseks oma kohalt nihkuma teised hambad, muutes ühe või mõlema hambakaare asendit. «Hambumuse probleemid võivad olla kas pärilikud või elu jooksul omandatud. «Näiteks võib hambaasendeid muuta pikaaegne pöidla või luti imemine, ravimata jäänud hambahaiguste tagajärjel tekkinud hamba või hammaste kaotus, ninahingamise takistus või trauma,» selgitas dr. Herman.
«Ortodondi külastuse võiks ette võtta kohe, kui on tekkinud kahtlus, et hambumusega pole kõik korras või kooli mineva lapsega, sest siis näeb ortodont ära nii juba suus olevate kui ka veel lõikuvate jäävhammaste olukorra,» märkis selgitas dr. Herman. Ta selgitas, et see annab võimaluse alustada hambumuse raviga õigeaegselt. Mõned hambumusanomaaliad on kergemini ravitavad just nooremas eas, kuna siis on võimalik muuta lõualuude asendit ka kirurgilise sekkumiseta.
Peale kasvuperioodi lõppu, täiskasvanu eas, ei pruugi enam olla võimalik vaid ortodontilise raviga kõiki hambumuse häireid ravida ja seetõttu on vajalik ka lõualuude kirurgia. «Vanusepiiri ortodondi külastamiseks ei ole, sageli tulevad omal initsiatiivil ortodondi visiidile teismelised, aga ka täiskasvanud, kuni pensionärideni välja. Oma hambamuredega tegelemiseks pole kunagi liiga hilja,» sõnas dr. Herman.