Kolm inimest on viimasel paaril nädalal haigestunud leetritesse

Leetrid. Foto: Wikimedia Commons

Terviseameti teatel on kolm Eesti elanikku viimase paari nädala jooksul haigestunud leetritesse, esimesed kaks haigestunut tõid tõve kaasa Indoneesia reisilt.

Nad on Harjumaal elavad inimesed, kes käisid novembris kuueliikmelise seltskonnaga Indoneesias reisil. Pole selge, kas nakatuti kaugel maal või lennukis.

Tegemist oli täiskasvanutega, kes olid vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga, mis ei anna täit kaitset leetrite suhtes.

Täna sai laboratoorse kinnituse veel üks leetrite haigusjuht. Tegu oli inimesega, kes oli ühe varem haigestunu pereliige. Täpsed andmed tema vaktsineerimise kohta terviseametil puuduvad.

Kõik haigestunud liikusid haiguse peiteperioodil palju ringi, käisid tööl ning võisid seega enne haiguse avaldumist kokku puutuda väga paljudega. Põhiliselt liikusid nad Tallinnas ja Harjumaal, kus on kahetsusväärselt ka kõige enam leetrite vastu vaktsineerimata lapsi.

Terviseamet tuletab meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega - sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest võib haigega kokku puutumise järel haigestuda 98.

Haigestunute pereliikmetel ja lähikontaktis olnud inimestel, sh töökaaslastel, on palutud oma tervist jälgida ja esmaste haigustunnuste või haiguskahtluse korral pöörduda koheselt haiglasse.

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetrite vastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13-eluaastal.

Vaktsineerimata 6601 last

2014. aastal oli Eestis vaktsineerimata 6601 last vanuses 2-14 aastat. Kõige enam on vaktsineerimata lapsi Tallinnas ja Harjumaal.

Hiljuti avaldunud haigusjuhtude tõttu palub terviseamet olla perearstidel eriti tähelepanelikud võimaliku leetrite kahtluse suhtes ja haiguse olemasolusse tõsiselt suhtuda. 

Lapsevanemad peaksid kontrollima, kas nende lapsed on vaktsineeritud MMR vaktsiiniga vastavalt immuniseerimiskavale ja vajadusel pöörduma perearsti või kooli tervishoiuteenuse osutaja poole tegemata jäänud immuniseerimiste teostamiseks.

Lastevanemad, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid sellest kindlasti teavitama oma laste kollektiive. See võimaldab laste kollektiivide juhtidel õigeaegselt informeerida kaitseta laste vanemaid võimalikust nakatumise ohust. Vaktsineerimata lapsi oleks mõistlik ohu möödumiseni kodus hoida.

Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks leetrite, punetiste ja mumpsi vastu:

• Isikuid, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini kahe doosiga
• Isikuid, kes on vaktsineeritud ainult MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga
• Isikuid, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini kahe doosiga

Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:

• kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi
• kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge
• kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega
• kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (hiljemalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haiguskahtlasega)
• naised, kes planeerivad rasestuda

MMR vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. Reproduktiivses eas naised peavad rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida pärast vaktsineerimist rasestumist kolme kuu jooksul või arsti poolt soovitatud aja jooksul.

2011. aastal seitse haigusjuhtu

Mullu Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juhtu ei registreeritud. 2013. aastal registreeriti meil kaks leetritesse haigestumist. Tegu oli sissetoodud haigusjuhtudega - nakatumine toimus Tais. 2012. aastal registreeriti neli ja 2011. aastal seitse haigusjuhtu. Nakatumised toimusid üldjuhul reisil kas Taisse, Indiasse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Prantsusmaale või Soome. Mõnedel juhtudel levis haigus nakatunud inimese kaudu edasi kaitseta perekonnaliikmete hulgas Eestis.

Euroopa vaktsiin-välditavate nakkushaiguste seirevõrgustiku andmeil registreeriti 2010. aastal Euroopas 30 367 leetrite haigusjuhtu. 73 protsenti haigestunutest oli vaktsineerimata, kümme protsenti haigestunutest oli vaktsineeritud ühe doosiga ning 15 protsendi puhul oli vaktsineerimisstaatus teadmata.

Käesoleva aasta märtsis möllas USAs ja Euroopas leetrite puhang, mis oli selleks ajaks jõudnud juba Rootsi. «Euroopas levivad leetrid. Eesti ei asu raudse eesriide taga,» teatas terviseamet kevadel. Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri toonitas, et haiguse levik on seotud vaktsineerimata inimestega. «Seega saab leetritepuhang Eestisse jõuda ikka ja jälle vaktsineerimata inimeste kaudu,» märkis ta.

Eesmärk oleks, et vähemalt 95 protsenti kaheaastastest lastest oleks vaktsineeritud, mis viiks haiguse leviku võimaluse miinimumini. Soovitatud taset ei ole saavutatud Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal.

Loe leetrite kohta lähemalt siit: Mis on leetrid?